Euroopa Parlamendi liige keskerakondlane Jana Toom saatis õiguskantslerile arupärimise, milles palus hinnangut selle kohta, kuidas Eestis järgitakse erivajadustega laste õigust haridusele eesti õppekeelele üleminekut silmas pidades.
„Minu poole pöördus erivajadustega lapse ema Anna Fattakhova, kelle laps ei rääkinud enne 7. eluaastat,” kirjutas Jana Toom. “Mõistes, et Eesti on mitmeid aastaid tagasi valinud tee, mis toetab erivajadustega laste kaasamist haridussüsteemi, Anna Fattakhova leidis, et eestikeelsele haridusele üleminekul tagaplaanile on jäänud laste tervis, kuna õppeasutustes prioritiseeritakse hariduslikke eesmärke, tihti jättes tähelepanuta laste vaimse tervise ja individuaalseid vajadusi. Kõik erirühmad nõutakse üle viia eesti keelele hoolimata sellest, et see võib osutuda mõnele lapsele ületamatuks takistuseks.”
Poliitik edastas õiguskantslerile ema mure raskete kõnehäiretega laste suhtes, kes vajavad erilist tähelepanu ja lähenemist oma emakeele mõistmisel ja suhtlemisoskuste arendamisel. “Vanemate soov on, et kõik erivajadustega lapsed õpiksid eesti keelt, kuid esmajärjekorras on vaja tagada nende võime mõista ja kasutada oma emakeelt, mis on nende jaoks esmaseks suhtlusvahendiks ja tugisüsteemiks,” lisas eurosaadik.