Seoses sellega, et alates 1. septembrist 2025 kehtestab Läti uued sissesõidureeglid suurele osale kolmandate riikide kodanikest, sealhulgas neile, kellel on Eesti elamisluba, saatis Euroopa Parlamendi liige Jana Toom päringud Eesti Siseministeeriumile ja Euroopa Komisjonile.
Teatavasti edaspidi tuleb mainitud kodanikel esitada 48 tundi enne riiki sisenemist vastav taotlus riigi julgeolekuohu ennetamise süsteemis. Reeglite rikkumise eest on ette nähtud kuni 2000-eurone trahv.
„Sellest olukorrast on teada juba viis kuud, Läti Seim võttis seaduse muudatused vastu aprillis,” ütles Jana Toom. „Seega otsustasin välja selgitada, kas ja kuidas meie siseministeerium valmistus kaitsma Eesti alaliste elanike huve. Lisaks palusin Euroopa Komisjonil hinnata Läti nõudeid: kas need on kooskõlas liikumisvabaduse põhimõttega, mille üle me nii uhked oleme, Schengeni eeskirjade ja EL-i õigusaktidega?”
Toomi sõnul tekitab erilist muret piirialade elanike saatus. Näiteks elab Valga vallas ja linnas Eesti elamisloa alusel 453 Venemaa kodanikku. Paljud neist käivad naaberlinnas Valkas - ja mitte ainult sisseoste tegemas, vaid ka lähedaste haudadel ning sugulastel külas. Paljud Valga linna elanikud töötavad Valkas. Samas, tuletas Toom meelde, on meil piiriülene koostöö kuni ühise linnaruumi loomiseni Valgas ja Valkas. „Ja veel üks väga lihtne näide: kui mu kass põgeneb Lätti ja ma lähen teda kohe otsima, sest 48 tundi oodata ei saa, kas ma pean siis maksma 2000 eurot trahvi?”
Seoses eespool öelduga palus Jana Toom siseminister Igor Tarol vastata järgmistele küsimustele:
– kuidas teie juhitav ministeerium teeb antud teemal koostööd Läti kolleegidega, et lahendada kolmanda riikide kodakondsust omavate piirialade elanike küsimus? Millal esitati vastavad ettepanekud ja milline oli Läti vastus;
– millal lahendatakse küsimus lihtsustatud piiriületuse kohta Eesti-Läti piirialade elanikele?
Jana Toom saatis päringu ka Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinikule Magnus Brunnerile. Toom märkis, et Läti uued nõuded avaldavad ebaproportsionaalselt suurt mõju Eesti ja Leedu alalistele elanikele, sealhulgas enam kui 450 Venemaa kodanikule, kes elavad Valga vallas, ning et Läti ei ole ette näinud erandeid ei lastele ega ajutise kaitse staatusega ukrainlastele. Euroopa Parlamendi saadik juhtis Komisjoni tähelepanu ka asjaolule, et Riia lennujaam on enamiku Eesti lennureisijate jaoks transiitlennujaam. Toom rõhutas, et liikumisvabaduse piiramine on vastuolus piirialade Euroopa integratsiooni eesmärgiga: „Nende elanikud ehitavad oma elu üles Euroopa integratsiooni põhimõtete kohaselt, kuid nüüd võetakse neilt ühine ruum ära.”
Jana Toom esitas Euroopa Komisjoni volinik Brunnerile järgmised küsimused:
– kas Euroopa Komisjon saab kinnitada, et Läti nõuded on kooskõlas Schengeni piirikoodeksiga;
– Kas Euroopa Komisjon peab nõuet esitada teavet sugulaste töökoha kohta riigiteenistuses proportsionaalseks ja kooskõlas EL-i andmekaitse põhimõttega;
– kuidas hindab Euroopa Komisjon Läti nõude vastavust EL-i ühisele EES/ETIAS süsteemile;
– milliseid meetmeid võtab Euroopa Komisjon, et tagada pikaajalise elamisloaga isikute ja kodakondsuseta isikute diskrimineerimise vältimine?
Lisaks palus Jana Toom Euroopa Komisjonil anda selge õiguslik hinnang, mil määral Läti nõuded on kooskõlas EL-i õiguse ja Schengeni koodeksiga, ning teavitada, milliseid edasisi samme Brüssel astub. Ta palus ka, olukorra kiireloomulisust arvestades, vastata viivitamatult.
Siseministri ja Euroopa Komisjoni vastused avaldatakse Euroopa Parlamendi liikme veebilehel.