On sümboolne, et päeval, mil Läti televisioon teatas, et alaliselt Lätis elavaid Venemaa kodanikke, kes ei olnud sooritanud läti keele eksamit, hakatakse välja saatma, võttis Euroopa Parlament häälteenamusega vastu raporti põhiõiguste olukorrast ELis.
Raporti eelnõu variraportöör Jana Toom (Renew Europe, Keskerakond) tegi dokumendis mitmeid muudatusi, mis lisati ka lõppteksti. Üks neist puudutab otseselt Läti valitsuse viimaseid samme. Seega EP „märgib, et mitmed liikmesriigid kasutavad riiklikku julgeolekut otsustava tegurina sisepoliitikas, näiteks rändepoliitikas; rõhutab, et kõik riikliku julgeoleku alusel võetavad meetmed peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed, ega tohi kahjustada Euroopa põhiõiguste hartaga tagatud õigusi; tuletab meelde, et harta artikkel 19 näeb ette kaitse väljasaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, keelates kollektiivse väljasaatmise ja nõuab seetõttu individuaalset hinnangut.“
Samuti kutsub Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni üles töötama välja kõikehõlmavat strateegiat ja tegevuskava, et tegeleda kodakondsusetuse probleemiga ELis ja kaitsta kodakondsusetuid tagasi- ja väljasaatmise eest.
Saadikud ei jätnud tähelepanuta ka hariduse küsimust. Muuhulgas öeldakse aruandes: “On oluline, et rahvusvähemusest lapsed saaksid oma emakeeles haridust ja et rahvusvähemuste liikmed osaleksid nende haridussüsteemi mõjutavates otsustusprotsessides.”
Selle muudatuse, täpsustab Jana Toom, esitasid Poola saadikud ja selle dikteeris soov lahendada Valgevene laste probleem Poolas, muudatuse autorid sooviksid neile võimaldada vähemalt mõnetunnine õpe nende emakeeles. Muudatust toetasid innukalt ka hispaanlased – keelelise diskrimineerimise tõttu Kataloonias, kus valitsus keelab hispaaniakeelsete perede lastel õpetamast vähemalt 25% ainetest hispaania keeles. Toom rõhutab: “Samas on ilmselge, et Euroopa Parlamendi seisukoht puudutab nii Eestit kui Lätit, aga ka kõiki teisi Euroopa Liidu riike, kes mõtlevad meie kogemuste ülevõtmisele.”
“Nii nagu Eestis on KAPO aastaraamat julgeolekuohtude kohta, nii võtab Euroopa Parlament igal aastal vastu raporti põhiguste olukorra kohta, mille ohustamine on sisuliselt oht EL-ile ja selle väärtustele,” kommenteerib Jana Toom. “Meie raporti ulatus on võimalikult lai: alates ajakirjanike vastu suunatud rünnakutest, nuhkvara kasutamisest ja migrantidevastase vägivalla kasutamisest piiridel, kuni õigusriigi põhimõtete rikkumise, desinformatsiooni leviku ja naistevastase vägivallani välja. Ning see pole lihtsalt avaldus selle kohta, kui halvasti kõik on. Me pakume välja lahendusi ja kutsume komisjoni, kes omab ELis seadusandliku initsiatiivi, neid otsuseid ellu viima.”
See pole esimene kord, kui Jana Toom töötab Euroopa Liidu põhiõiguste raportiga, kuid seni pole autorid suutnud nii palju Balti reaalsust kajastavaid muudatusi läbi viia. “Asi pole ainult selles, et seekord meil kolleegidega vedas. inimõiguste olukorra halvenemine on muutunud palju ilmsemaks,” lõpetas ta.
Raporti lõppversiooni poolt hääletas kuus Eesti parlamendisaadikut seitsmest. Vastu oli vaid üks, Jaak Madison (EKRE).