Otsustasime käsitleda lõppeva aasta viimases kirjutises vastuseid küsimustele, mis puudutavad lapsevanemaid ja lapsi. Tasuta juriidilised konsultatsioonid Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos jätavad teiega uue aastani hüvasti. Me loodame väga, et need probleemid, millest käesolevas artiklis juttu on, viib 2022. aasta miinimumini.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Pärast lahutust jäi üks laps kolmest minu juurde, kuid endine naine, kellega elab koos kaks last, saab kõigi toetused endale. Arvan, et see ei ole õiglane. Kuidas võiksin korraldada nii, et toetus minuga koos elavale lapsele laekuks minu kontole?
Analoogilist olukorda arutati seoses ühe kohtuasjaga, mis lõppes 2020. aasta oktoobris Riigikohtu otsusega: seadus peab andma Sotsiaalkindlustusametile võimaluse määrata toetuse maksmine just sellele vanemale, kes last tõepoolest kasvatab. Selle otsuse alusel tehti ka toetuste kohta käivasse seadusse. Järelikult tuleb teil pöörduda Sotsiaalkindlustussameti poole avaldusega maksta see toetus teile seoses sellega, et laps elab teie juures.
Kuidas saavutada, et emal, kes juba mitu aastat ei tegele oma lapsega üldse ja isegi ei külasta teda, piirata hooldusõigust? Ta kasutab lastetoetusi, mis laekuvad tema kontole. Kuidas seda lõpetada?
Ainult pöördudes kohtu poole avaldusega piirata hooldusõigusi lapse suhtes. Tavaliselt on kõne all lapse elukoht, haridus ja tervis. Avaldusele tuleb lisada mis tahes tõendid selle kohta, et ema lapse elus ei osale. Kaudne tõend võib olla näiteks lastepsühholoogi vastav otsus, kui te olite sunnitud tema poole pöörduma. Mis puutub lastetoetustesse, siis kirjutage avaldus Sotsiaalkindlustusametile. Sel juhul kantakse toetused üle otse teile.
Sotsiaalteenistus võttis minult lapse ära ja andis isale. Tema aga esitas kohtule avalduse, et lapse elukoht määrataks tema juurde, minult aga võetaks kõik õigused otsustada lapsega seotud küsimusi. Kuidas ma saaksin need tagasi?
Sotsiaalteenistus lapsi ainult omal tahtel ära ei vii. Selleks peavad olema alused, mis vormistatakse dokumentaalselt. Ka teil tuleb suhelda lastekaitsespetsialistide, sotsiaaltöötajate ja kohtuga tingimata kirjalikult ehk kogu asi dokumenteerida. Sealhulgas tuleb tingimata vastata kohtule seoses lapse isa avaldusega. Kui te seda iseseisvalt ei suuda teha, palgake jurist. Halva materiaalse olukorra puhul on teile ette nähtud tasuta riiklik advokaat. Taotlus niisuguse advokaadi määramiseks täidetakse elukohajärgses kohtus.
Veel peate siiski esitama kirjaliku avalduse suhtlemise korra kohta. Selles võivad olla teile abiks kas lastekaitse või kohus.
Kohus määras korra, kuidas lapsed peaksid suhtlema oma isaga, kes elab Venemaal. Temaga peavad nad veetma oma koolivaheajad. Aga olles sõitnud vaheajale, nad Eestisse tagasi ei tulnud. Kuhu ma ei ole küll pöördunud! Justiitsministeerium tuvastas, et isa on Venemaal esitanud hagi, nõudes laste elamist tema juures. Juba pool aastat ei ole isa lasknud mul nendega kohtuda. Lubas vaid paar lühikest telefonikõnet. Kuidas ma saaksin oma lapsi näha?
Teil on käes Eesti kohtu otsus laste teie juures elamise kohta. Teil tuleb just Eesti kohtu kaudu nõuda selle otsuse täitmist Vene Föderatsiooni territooriumil, et oleks võimalik seda täita Venemaal kohtutäitureid kaasates. Lahendamata kohtuprotsessid seda takistada ei saa.
Isal aga tuleb tõestada, kuidas olukord on niivõrd muutunud, et ema juures lapsed enam elama ei pea. Rääkige oma Venemaa advokaadiga. Las tema nõuab selliseid tõendeid.
Kuidas saaksin korraldada tütrega suhtlemist, mida endine naine mulle ei luba? Nad elavad välismaal, Euroopa Liidus, aadressi mulle ei anna.
Kui lapsevanem, kellega koos laps elab, takistab tema suhtlemist teise vanemaga, siis see probleem lahendatakse kas sotsiaalteenistuse või kohtu kaudu. Teie olukorras on vaja minna kohtusse, kusjuures lapse elukoha järgsesse. Kuna aadressi te ei tea, pöörduge Eesti saatkonna poole selles riigis või Eesti välisministeeriumi, kes aitavad teil tütre elukoha kindlaks teha. Hiljem, jällegi sealses kohtus, kinnitage teie suhtlemise kord.
Minu sünnitunnistusse märgiti isaks mees, kes elas tollal minu emaga. Ma leidsin aga oma bioloogilise isa ja tahan, et sünnitunnistuses oleks tema nimi. Ta ise on nõus. Kas see on võimalik?
See on võimalik, kui teie bioloogiline isa vaidlustab teie sünnitunnistuse andmed kohtus. Selleks aga on vaja sünnitunnistusse kantud mehe, teie ema ja teie enda nõusolekut. Kui praegune isa ja teie ema nõusolekut ei anna, tuleb teil kohtus tõestada, miks isa nime muutmine on teile nii tähtis. Veel peab bioloogiline isa taotlema kohtus DNA-ekspertiisi isaduse tuvastamiseks.
Minu täisealist lapselast ei saa lugeda oma isa seaduslikuks pärijaks, kuna tema nime ei kantud sünnitunnistusele. Nüüd on ta vanemad ametlikus abielus. Kuidas isa saab omaenda tütre nüüd lapsendada?
Sellises eas enam ei lapsendata. Siin on kaks varianti. Esimene: nad võivad kolmekesi minna perekonnaseisuametisse ja vormistada isaduse vabatahtlik tunnistamine. Siis kantakse isa nimi sünnitunnistusele. Teine: (kui perekonnaseisuamet keeldub sel viisil vormistamast) tütar võib pöörduda kohtu poole avaldusega isaduse tuvastamiseks. Kohus määrab DNA-ekspertiisi ning kohustab kandma isa nime sünnitunnistusele.
Kas on võimalik inimeselt isadust ära võtta?
Isadust ära võtta ei saa. Kui mees on kantud lapse sünnitunnistusele, siis see rahuldab riiki täielikult. Kui inimene on valmis loobuma isadusest vabatahtlikult, teine aga on nõus selle enda peale võtta, siis on see kohtuliku arutamise teema.
Minu täiskasvanud tütre seisund tekitab kartusi. Kas Eestis on võimalus korraldada sunniviisiline psühhiaatriline läbivaatus?
See on olemas, kuid ainult siis, kui inimene on muutunud ohtlikuks endale või ümberkaudsetele. Paluge perearstilt suunamist psühhiaatri vastuvõtule, et see teeks kindlaks tütre seisundi ja annaks oma soovitused.
Mu poeg on 37-aastane. Elab minu korteris ja on sellesse registreeritud. Välja kolida ei taha, nõuab minult raha. Kuidas ma saaksin ta välja tõsta ja unustada selle psühholoogilise vägivalla?
Juriidiliselt seisukohalt ei ole te oma pojale enam ammu midagi võlgu. Proovige vahetada lukud, et ta ei saaks enam teie korterisse tulla. Kui ta hakkab aga ukse taga lõhkuma, kutsuge politsei, öeldes, et kardate arveteõiendust.
Sissekirjutuse probleem lahendatakse lihtsalt: ainult korteriomanik otsustab, kes võib olla tema elamispinnale sisse kirjutatud. Seepärast saate oma poja rahulikult korterist välja kirjutada.
Järgmine registreerimine Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidilistele konsultatsioonidele toimub 10. jaanuaril 2022 kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Ivan Radic / flickr.com (CC BY 2.0)