Mida teha, kui teile tekitati kahju või sokutati midagi tarbetut?

16/12/2020

Selgitusi tekitatud kahju kohta, nagu öeldakse, ei ole kunagi liiga palju. Seepärast otsustasime ka nüüd pöörduda Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos korraldatavate tasuta juriidiliste konsultatsioonide praktika poole.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Minu krundil kukkus ümber puu ja vigastas naabri kuuri. Tema nõuab nüüd, et ma kahju hüvitaksin. Mina aga arvan, et minul siin süüd ei ole. Kummal meist on õigus?

Kui ümberkukkunud puu kahjustas midagi naabri krundil, siis kannab selle eest vastutust selle krundi omanik, kus puu kasvas. Ent vastutust on võimalik piirata. Kahju hüvitamise kohustust ei teki, kui see ei ole seotud süülise tegevusega ehk tegemist oli vääramatu jõuga.

Tuleb analüüsida, mispärast puu ümber kukkus. Kui seepärast, et oli nii vana, et krundi omanik oleks pidanud selle ammu maha saagima, siis tuleb teil kanda vastutust. Kui aga terve puu kiskus juurtega välja rajutuul, ei ole teie süüdi ega oleks pidanud midagi saagima. Et tegemist oli vääramatu jõuga, peate tõestama teie. Te võite küsida arvamust dendroloogilt, kes puu seisukorda hindab. 

Mu laps kukkus lasteaias kahekorruselisest voodist alla ja murdis käe. Ta elas üle ka raske operatsiooni. Mina olin mitu nädalat haiguslehel. Kuidas ma peaksin vormistama nõude materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise kohta? Lasteaias midagi mõistlikku  ei soovitata.

Kui laps sai kannatada, vastutab selle eest mõistagi täielikult lasteaed. Rõhutan, et nõuete esitamine otse kasvatajatele on piiratud tööseadusandlusega, mille kohaselt kannab töötaja eest vastutust tema tööandja.  

Lapse ja kogu teie pere elukvaliteet muutus tuntavalt ning seepärast on teil kahtlemata õigus nõuda hüvitist. Materiaalse kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Parem on aga tegutseda kohe, sest hiljem võib tekkida raskusi tõendustega.

Alustada tuleb kirjaliku pretensiooniga lasteaia juhatajale (koopiad võib saata haridusametile ja haridust kureerivale abilinnapeale). Pretensiooni tuleb kirjutada, millal ja mis juhtus ning millega see on fikseeritud (lisada sündmuskohale sõitnud kiirabiarsti otsuse ja perearstilt saadud dokumentide koopiad). Samuti tuleb oma nõudmist selgelt väljendada. Te võite määrata konkreetse summa.

Kui aga juhtub nii, et teie nõuet ei rahuldata, tuleb pöörduda kohtu poole. Ja siis tuleb iga summa välja kirjutada.

Kuidas arvutatakse materiaalset kahju? See tähendab kõike, mida te olete kaotanud. Näiteks kulutused ravimitele, abivahenditele, psühholoogile, transpordile, korteri ümberkorraldamisele. Need on teie kaotused palgas ja kulutused tulevasele taastusravile (rahaline prognoos, pere- või raviarsti poolt kinnitatud raviplaani alusel).

Moraalse kahjuga on kõik keerulisem, sest ükski meie riigi õigusakt selle arvutamise süsteemi ei reguleeri. Kõige suurem raha, mis kohtu kaudu välja maksti, oli ligikaudu 50 000 eurot. Ja siis oli tegemist surmaga. Arvan, et teie puhul ei ületa summa 3 000-5 000 euro piiri.

Mulle helistati hiljuti ja küsiti, millist vett ma joon ning kas ma ei tahaks proovida erilist filtrit, mis andvat veele peaaegu et ravivad omadused. Ma nõustusin ja maksin 150 eurot. Aparaat pandi paika ja lubati, et ka veekulud vähenevad. Veearve aga tuli sama suur nagu varemgi. Lisaks selgus, et mul tuleb selle filtri eest maksta neli aastat 50 eurot kuus. Olen eakas inimene, näen halvasti ning ei pannud seda lepingus tähelegi. Ühesõnaga otsustasin selle filtri tagasi anda. Aga lihtsalt see ei läinud: tagastamiseks anti aega 14 päeva. Kuidas ma ikkagi saaksin selle lepingu üles öelda?

Teie puhul näeb seadus lepingust loobumiseks ette teatud aja. Põhjusele osutamata saate lepingu üles öelda 14 päeva jooksul ostu vormistamise hetkest. Selle aja möödudes on võimalik lepingut üles öelda vaid kahel juhul: poolte kokkuleppel või siis, kui müüja on rikkunud lepingu tingimusi. Näiteks kui teil õnnestub tõestada, et filter ei vasta mingitele väidetavatele omadustele. Vastasel korral te lepingust loobuda ei saa.        

Naabrid likvideerisid drenaažikraavi ja nüüd uputab nende krundilt voolav vesi meie oma. Naabreid see ei huvita, kuid meil saavad hukka peenrad ja puud. Kuidas saaksime selle olukorra õigesti lahendada?

Kahel viisil: kas lepite naabritega kokku drenaažikraavi taastamise üle või pöördute kohtu poole nõudega taastada endine olukord ja hüvitada teile uputusega tekitatud kahju. Siinkohal on kasulik paluda abi eksperdilt, kes kinnitab teile tekitatud kahju olemuse.

Meie kohal olevat korterit üüritakse välja ja üürnikud uputavad meid regulaarselt. Ei suuda seda enam taluda. Mida teha? Kes peab vastutama?

Kui ülemistel naabritel ei lõhkenud toru ega lekkinud radiaator, vaid nad näiteks unustasid midagi välja lülitada ja kinni keerata, siis korteriühistu ega teenindusfirma selle eest vastutust ei kanna.

Mida peaksite tegema? Pildistama tekitatud kahju, helistama haldusfirmale, et see fikseeriks lekke, kutsuma naabrid või tuttavad, et nad oleksid juhtunu tunnistajateks ning minema koos tunnistajatega üles naabrite juurde ja teatama, et nad teid uputavad. Kui teid sellesse korterisse ei lubata, tuleb pöörduda kirjalikult korteriühistu poole palvega, et lekke põhjus välja selgitataks.

Seejärel tuleb kutsuda meister, kes teeb teile hinnapakkumise vastavalt remondi maksumusele. Arve kavandatava remondi eest tuleb esitada nõudena selle korteri omanikule, kust teid on uputatud, märkides, milliseks kuupäevaks te ootate summa laekummist oma kontole. Kui raha üle ei kanta, ei jää teil üle muud kui võtta ette kohtutee.

Mulle helistati kuu aega tagasi ja pakuti müüa ultramoodsat tolmuimejat. Tuli kohale üks noormees ja näitas, kuidas see seade töötab, ning vormistas lepingu. Mina sain aru, et maksan 200 eurot ja kogu lugu. Pärast aga märkasin, et see oli ainult esimene sissemakse ning mul tuli maksta hiljem veel kuni kolm tuhat eurot! Kas võiksite anda nõu, kuidas ma selle tehingu saaksin tühistada?

Lepingus on öeldud, et teil on õigus tagastada kaup 14 päeva jooksul selle ostmisest. Oleksite pidanud esitama sellekohase kirjaliku avalduse. Nüüd aga ei ole enam võimalik lepingust loobuda.

Kui mu autot laevale laaditi, tekitati sellele kahju. Juhtunu kohta koostati akt. Kahju moodustas ligi 2 000 eurot. Ma pöördusin oma kindlustusfirma poole, kuid seal keelduti seda kahju hüvitamast. Otsustasin kaevata laadimistöid teinud Leedu firma peale tarbijakaitseametile, kuid mu avaldust ei võetud vastu, sest olin koostanud selle vene keeles. Raha mul tõlkija jaoks ei ole. Mida ma saaksin veel ette võtta?

Nagu ma aru saan on laadijafirma samuti teie nõuet ignoreerinud. Ma ei näe mingit mõtet kulutada aega tarbijakaitseametile. Selle otsused on üksnes soovitusliku iseloomuga ning ei anna teile midagi ka siis, kui tunnistatakse, et teil on õigus.

Teil tuleb minna kohtusse. Selleks on teil kolm võimalust. Esiteks: te saate seda teha iseseisvalt, ilma juristi või advokaadita. Meie tsiviilkohtud, kui nende poole pöördub inimene „tänavalt“, on üldiselt väga lojaalsed. Nende ülesanne on aidata teid kvalifikatsiooniga ning soovitada, milliseid täiendavaid dokumente on tarvis.

Teine variant: võite palgata juristi. Tema koostab teie jaoks kõik vajalikud dokumendid ja esindab teie huve kohtus.

Kolmas variant: kui teil ei ole piisavalt raha, kuid tunnete, et omal jõul toime ei tule, võite pöörduda kohtu poole palvega määrata teile riiklik advokaat, kellele tasumise võtab enda peale riik (see on muide ainus avaldus, mida lubatakse esitada vene keeles).

Lisaks sellele võite kohtus taotleda, et teie väikese sissetuleku tõttu vabastataks teid riigilõivust. Sellele ja ka eelmisele taotlusele tuleb lisada teie pangakonto viimase nelja kuu väljavõte.

Blankette niisuguste avalduste jaoks leiate veebiaadressilt www.kohus.ee

 

Järgmine registreerimine Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo tasuta telefoni teel toimuvale õigusnõustamisele toimub 11. jaanuaril 2021 kell 9–12 telefonil 6720311. Ja nagu tavaliselt, jätkub see esmaspäeviti.

Ilusaid pühi ja ainult pädevaid juriidilisi samme!

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)