Kuidas piiratud võimalustega inimesi on „piiritletud“ ja „uuesti läbi vaadatud“

28/05/2018

Piiratud võimalustega inimesed paluvad Euroopa Parlamendi liikmelt Yana Toomilt abi üsna sageli. Kuna need küsimused on peaaegu alati juriidilisel tasandil, saavad inimesed neile lõplikke vastuseid tasuta konsultatsioonidel tema Eesti büroo juristidelt.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Aastail 2015-2016 oli mul 80-protsendiline invaliidsus, kuid 2017. aastal see tühistati. Kuidas seda mõista? Minu diagnoos ei ole ju kuhugi kadunud ja tööd on võimatu leida.   

Nagu te nähtavasti teate, on Eestis süsteem täielikult muutunud: nüüd ei hinnata mitte invaliidsust, vaid töövõime kaotuse protsenti. Sellele, kes on uue süsteemi alusel saanud töövõime piirangu, makstakse toetust. Need, kellel aga töövõimetust ei ole välja selgitatud, on jäänud ilma nii pensionist kui ka muudest piiratud võimalustega inimestele ettenähtud sotsiaalsetest soodustustest.

Kui te ei ole töötukassa otsusega nõus, siis võite kirjutada põhjendatud vastulause, mis on kinnitatud meditsiiniliste dokumentidega. Kui töötukassa vastus teid ei rahulda, on teil võimalus pöörduda kohtu poole.

Töötukassa tuvastas minu invaliidsuse kinnitamisel, et olen terve ja invaliidsuspensioni ei vaja. Esitasin apellatsiooni, kuid seda ei rahuldatud. Kuidas ma sain aastaga teise neeru „tagasi kasvatada“ ja terveks saada, on arusaamatu. Kas invaliidsuse nõudmist ei takista see asjaolu, et ma käin tööl?

Jutt ei ole invaliidsuspensionist, nagu seda varem nimetati, vaid toetusest, mis kompenseerib inimesele teenimata jäänud raha. Kui inimene töötab, siis toetuse summa kas väheneb või tühistatakse hoopis, olenevalt palgast.

Aasta tagasi oli mul täielik töövõimetus, aga nüüd öeldi, et olen osaliselt töövõimeline. Ent mu tervis halveneb (seda kinnitab ka perearst), olen hakanud pimedaks jääma ja töötada ma ei saa. Töötukassa  otsusele esitasin vastulause. See ei aidanud. Kas pöördumine kohtu poole aitaks töövõimetu staatust tagasi saada? 

Võib aidata küll, kui te kogute oma juhtumi kohta vajalikul hulgal meditsiinilisi dokumente. Sealhulgas peate saama silmaarsti otsuse. Teie dokumentide järgi otsustades on teile määratud spetsialisti vastuvõtt lähemal ajal. Näen samuti, et vastulause, mille te esitasite töötukassale, põhineb vanadel meditsiinilistel dokumentidel, mida spetsialistid on juba hinnanud. Seepärast tuleb teil koguda dokumendid, millest on näha, et teie nägemine halveneb. Pidage silmas seda, et niisugused arstitõendid kehtivad pool aastat.  

Pärast seda saatke kõik need dokumendid ja oma avaldus töötukassale. Teie tervise seisundis peab olema selgelt nähtav negatiivne dünaamika. Kui töötukassa oma otsust ei muuda, minge kohtusse. Kui kohus asub teie poolele, siis tunnistatakse töötukassa otsus põhjendamatuks.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Mul oli kuus aastat invaliidsus. Nüüd keeldus töötukassa seda pikendamast, teatades, et mul ei ole üldse mingeid tööalaseid piiranguid ehk olen 100 protsendi ulatuses töövõimeline. Kirjutasin vastulause, kuid sellele sain vaid formaalse vastuse. Kavatsen minna kohtusse. Kuidas seda õigesti teha?

Alustagem tähtaegadest. Te saate töötukassa otsuse edasi kaevata halduskohtule 30 päeva jooksul sellest päevast, mil te sellest otsusest teada saite. Kaebus tuleb esitada eesti keeles. Pärast seda, kui halduskohus on teie kaebuse menetlusse võtnud, saadab ta selle edasi töötukassale ning annab aja vastamiseks. Vastus antakse üle teile. Teil tuleb see läbi vaadata, tehes kindlaks, millega te olete nõus ja millega mitte.

Seejärel tuleb kohtust teade kohtuistungi kuupäevaga. Kohus kuulab asjaolud ära, kusjuures teil tuleb rääkida, millega seoses oli teil invaliidsus, ning selgitada, miks te ei ole kategooriliselt nõus töötukassa otsusega teie täielikult töövõimeliseks tunnistamise kohta.

Kohtunik esitab teile täpsustavaid küsimusi ning annab niisuguse võimaluse ka töötukassale. Pärast seda annab kohus sõna töötukassa esindajale ja esitab oma küsimused. See võimalus on ka teil. Küsimusi võib teil tekkida juba siis, kui olete lugenud töötukassa vastust teie kaebusele. Seepärast lugege tähelepanelikult! Ei ole välistatud, et näete seal vaid üldisi sõnu. Seepärast püüdke viia arutelu isiklikule tasandile.

Kohtunik teatab, millal ta teeb oma otsuse, mille teie saate kätte tõenäoliselt e-posti vahendusel.

Märgin igaks juhuks, et teil on õigus nõuda töötukassa otsuse muutmist, selle uuesti läbivaatamist, kuid kohus ei saa kohustada töötukassat teile invaliidsust tagastama.

Minu tütar jäi Itaalias töötades haigeks. Nüüd on tal invaliidsus. Advokaat, kelle määrast talle sealne sotsiaalamet, teatas mulle, et Itaalia invaliidsuspension eeldab seda, et inimene elab Itaalias. Ent minu abita ei saa tütar hakkama, mina aga sinna ei taha elama asuda. Käesoleval ajal käsutab mu tütre pensioni advokaat ning igat senti tuleb taga ajada. Kas neid pensionimakseid oleks võimalik kanda Eestis asuvale pangakontole?  

Itaalia seadusandlust ma kommenteerida ei saa. Võin aga täpselt öelda: seoses sellega, et see riik kuulub Euroopa Liitu, on teie tütrel õigus saada sealse pensioni kätte ka mis tahes muu Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil.

Teil tuleb esitada Eesti sotsiaalkindlustusametile avaldus Itaalias makstava pensioni Eestisse ülekandmise kohta. Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud koguma kõik andmed, küsima informatsiooni Itaaliast ning teatama teile tulemustest.

Kui tegemist on tõepoolest invaliidsuspensioniga, siis on teie tütrel kahtlemata võimalik saada seda oma Eestis asuvale arvelduskontole. See aga ei vabasta teda Itaalia pensioni saamisega seotud nõuete täitmisest. Näiteks tuleks tal käia perioodiliselt Itaalias meditsiinilises komisjonis.

Kolm aastat tagasi soovitas arst mulle vormistada pension töövõime osalise kaotuse tõttu. Käesoleva aasta sügisel pensioni väljamaksed katkestatakse ning mul tuleb minna taas meditsiinilisse komisjoni. Mu tervis ei ole paranenud. Haigushoog võib juhtuda iga hetk ning seepärast mind vaevalt tööle võetakse. Kuidas peaksin edasi elama?

Teil tuleb suvel esitada avaldus oma tervise seisukorra ümberhindamiseks. Seda tehakse töövõime määramise uue süsteemi raames. Teie diagnoos on selline, et kas te ümberatesteerimise läbi teete või mitte, ei kao see kuhugi. Ümberatesteerimine ei tähenda selle väljaselgitamist, kuivõrd te olete võimeline minema tööturule kui töötaja.     

Kui te ümberatesteerimisele ei lähe, jääte ilma ka võimalusest saada töövõimetustoetust. Teie töövõimetuse määra ümberhindamine kaasab teid ka riigi poolt loodud tööturule tagasipöördumise programmi. Kui te keeldute ühest või teisest pakutavast tööst, oleneb töötukassa edasine tegevus teie keeldumise põhjusest. Tingimata tuleb sisse seada ka hea kontakt oma konsultandiga töötukassas.

Te peate oma elu korraldamisel teadma, et ükski tööandja ega ükski pank ei näe teie diagnoosi. Need on delikaatsed andmed. Teil tuleb endil otsustada, kas te avalikustate need tööandjale või mitte. Tõsi küll, on olemas soovitused: kui teie tervise seisund on selline, et teil võivad töökohal juhtuda haigushoog, siis peate selle tööandjale teatavaks tegema. Seda tuleb teha, et kolleegid teaksid vajaduse korral, kuidas teid aidata.

Mida ma võin oodata tööandjalt seoses minu töötraumaga, mille on fikseerinud traumatoloog? Kas tal on õigus pakkuda mulle teist tööpaika ja kas ma saan sellest keelduda? Kas on seaduslik, kui tööandja käsib mul töölt lahkuda omal soovil?

Te peate arsti poole pöördudes teatama, et olete saanud trauma töökohal. Vastasel juhul kaotate võimaluse osutada edaspidi töötraumale. Traumatoloog, nagu seda nõuab seadus, teatab teie traumast tööinspektsioonile. Viimane peab nõudma teie tööandjalt aruannet töötrauma kohta ning otsustama selle alusel, kes õnnetuses süüdi oli. Teil on õigus tutvuda nii tööandja aruande kui ka tööinspektsiooni otsusega. Kui trauma tagajärjel suureneb teil töövõime kaotuse protsent, siis saab rääkida tööandjalt rahalise kompensatsiooni väljanõudmisest.

Teie töölepingusse ei ole märgitud, millisel objektil te töötate. Töötamiskoht on lepingus märgitud linna täpsusega – Tallinn. See ei ole keelatud.

Järelikult, kui tööandja viib teid üle uude tööpaika, mis asub Tallinnas, siis keelduda te ei saa. Avaldada teile survet, et kirjutaksite avalduse omal soovil lahkumise kohta, ei ole tööandjal õigust. Kui ta kavatseb lõpetada teiega sõlmitud töölepingu, siis otsigu selleks seaduslik alus.

Olen invaliid. Mul on suured võlad. Oma diagnoosi tõttu ma normaalset alalist tööd leida ei saa. Kui ma alustaksin omaenda äri, siis, nagu ma aru saan, paneksid kohtutäiturid sellele kohe „käpa“ peale.

Kui te alustate omaenda äri, olles füüsilisest isikust ettevõtja, arestib kohtutäitur tõepoolest teie konto. Kui me aga räägime osaühingu (OÜ) või mittetulundusühingu asutamisest, siis firma kontot arestida ei saa. Lihtsalt äriregistrisse ilmub selle firma müümise keeld, kuni te olete oma võlad kustutanud.

Kuna firmat on võimalik asutada ilma aluskapitalita ning võttes arvesse, et firmal vara ei ole, siis ei ole kohtutäitur ega kolmandad isikud huvitatud teie osaku võõrandamisest. Te võite selle müüa kohtutäituri loal, kuid siis võtab ta müügist saadud raha teie võlgade katteks.

Märgin, et oma firmas te võite olla ühtaegu selle omanik, juhatuse liige ja töötaja. Sellest rahast, mida te hakkate saama palga või dividendidena, hakkab kohtutäitur vajalikke summasid kinni pidama.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)