Kui lapse saatusse „põimub“ välismaa

26/03/2018

Tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse tulevad üpris tihti inimesed, kellele teevad muret nende laste eluga seotud probleemid. Tingitud on see aga rahutusest seetõttu, et laste vanemad elavad eri riikides.

 

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Mu endine naine, olles saanud õiguse otsustada meie lapse elukoha üle, viis ta Rootsi. Seal aga võttis sotsiaalamet temalt alkoholiprobleemide tõttu lapse ära ja paigutas lastekodusse. Lapsel on Eesti kodakondsus. Mina tahan, et laps tuleks minu juurde tagasi. Kuidas oleks võimalik seda saavutada?

Lapse elukoha määramine tähendab seda, et selleks õiguse saanud lapsevanem otsustab ainuisikuliselt, kus laps peaks viibima ja millises riigis elama. Ent mainitud õiguse üleandmine emale ei tähenda, et tal oleks õigus ainuisikuliselt teha absoluutselt kõiki otsuseid lapse saatuse kohta.

Üldreegli kohaselt lahendatakse kõik lapsi puudutavad probleemid nende alalises elukohas. Kuna teie laps elab alaliselt Rootsis, siis võib otsuse tema teile tagastamise kohta langetada ainult Rootsi kohus.

Arvan, et teil on vaja saada abi kas rootsi keelt valdavalt rahvusvaheliste asjadega tegelevalt juristilt või leida Rootsis advokaat, kes esindaks seal teie huve. Advokaadi võib leida interneti vahendusel, vaadates järele, kuidas üht või teist spetsialisti hindavad nende kliendid.

Teil tuleb kaasata Eesti Vabariigi Rootsi saatkonna kaudu ka Eesti Välisministeerium, sest just see ametkond on kohustatud kaitsma meie riigi kodanikke välisriikide territooriumil.

Riigiasutused ei tööta telefoni teel. Seal tahetakse näha kirjalikke avaldusi. Seepärast tuleb teil esitada Välisministeeriumile kirjalik palve kaitsta Eesti kodaniku huve Rootsi territooriumil. Kirjutage, et teie ülesanne on saada endale tagasi lapse hooldusõigus ning tuua ta kodumaale seoses sellega, et ta viibib välismaal, olles jäänud ilma oma vanemate hooldusest. Paluge Välisministeeriumilt kaasabi praegu Rootsis elava Eesti kodaniku huvide kaitsmiseks.

Ma toonitan aga, et Eesti Välisministeerium muidugi ei saa teie nimel asja kohtusse anda, taastada teie õigusi ega määrata lapse elukohta. Ministeeriumi missioon on kaasabi osutamine.

Läksime mehega üheksa aastat tagasi lahku. Alimente ta ei maksa ning on kuuldavasti kolinud elama Taisse. Kas ta saab juriidilises plaanis kuidagi tulevikus kahju teha meie tütrele, näiteks jättes talle päranduseks võlad? Nagu mulle teada, on välja kuulutatud tema pankrot.

Kui kuulutati välja tema pankrot, viie aasta möödudes tema pankrotiasi aga suleti kõigist neist võlgadest vabastamisega, mis tal olid pankroti väljakuulutamise hetkel, siis need võlad teie last ei ohusta.

Kui aga pankrotiasi lõppes sellega, et võlgadest teda ei vabastatud ning lisaks kogus ta veel täiendavaid võlgasid, siis on laps tema surma korral esimene kogunenud võlgade pärija. Ja siis on väga tähtis jõuda pärandusest loobuda, et mitte koormata end surnud lapsevanema kohustustega. Pärandusest saab loobuda kolme kuu jooksul, arvestades hetkest, mil te olete saanud teada oma õigusest pärandusele ehk pärandaja surmast.

Mis puutub alimentidesse, siis kohtuotsus, mis kohustab lapse isa neid maksma, tuleb viia kohtutäiturile. Viimane üritab teie eksabikaasa üles leida. Kui aga see ei õnnestu, siis annab ta teile tõendi selle kohta, et alimentide sissenõudmine on antud hetkel võimatu. Teil on õigus pöörduda selle tõendiga elukohajärgse sotsiaalosakonna poole, et saada alimendifondist iga kuu 100 eurot lapse kohta.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Mu lapse isa elab välismaal. Laps on alati olnud siin minu juures, kuigi on aeg-ajalt suhelnud ka oma isaga. Nüüd tahab viimane lapsega suhtlemise korda laiendada, et viia ta enda juurde välismaale. Ta pöördus selles küsimuses kohtu poole, kus tema nõudmine rahuldati. Kuni mul kestab selle otsuse edasikaebamise protsess, peab laps viibima kordamööda minu ja oma isa juures. Väikese lapse jaoks on see hirmus režiim. Kuidas oleks mul võimalik kaitsta oma lapse rahu ja tervist?  

Kuni kohtuprotsessid käivad, tuleb teil  väga tihedalt ja aktiivselt suhelda oma advokaadiga ning protsessuaaltähtaegu mitte mööda lasta. Kohtud on kohustatud lähtuma lapse huvidest.

Lisaks pöörduge Lastekaitse Liidu poole. See on mitteriiklik organisatsioon. Seal töötavad spetsiaalsed lasteadvokaadid ning nende konsultatsioonidest on teile kindlasti kasu. Nad võivad ka pakkuda lapsele advokaadi.

Soovitan külastada Tallinna Perekeskust, kus on korraldatud kõrge kvalifikatsiooniga psühholoogide vastuvõtud. Mõnedel juhtudel on nad osapoolte vaidluste puhul vahendajateks.

Lapse Poola kodanikust isa elas varem siin, kuid nüüd elab ta Poolas. Ma ei tea, kus täpsemalt. Kuidas saada temalt alimente?

On vaja pöörduda kohtu poole. Isa aadressiks märkige see viimane aadress, kuhu ta oli Eestis sisse registreeritud.

Te saate tagaselja kohtuotsuse, mille saadate Justiitsministeeriumi kaudu Poolasse. Edasine sõltub sellest, kuidas alimentide väljanõudmise protsess kulgeb seal.

Mul on kaks last. Nende isaga ma koos ei ela. Oli aeg, mil ma tegin temaga juttu laste abistamisest, kuid süstemaatiliselt ei ole ta kunagi midagi maksnud. Seepärast kavatsen ma temalt alimendid välja nõuda. Laste isa on itaallane ja tema täpset aadressi Itaalias ma ei tea. Mida peaksin tegema? Kas ei mõjuta kohtuotsust alimentide kohta see asjaolu, et mul ei ole praegu ametlikku töökohta?

Eesti kohtud on võimetud, kui on vaja tuvastada niisuguses olukorras inimese elukohta välismaal. Seepärast kas märkige oma laste isa ligilähedane aadress Itaalias või tema viimane registreeritud elukoht Eestis, kui niisugune olemas oli.

Kui teil on säilinud laste isaga peetud kirjavahetus, milles on juttu alimentidest, siis lisage see kindlasti oma kohtule esitatavale avaldusele kinnituseks selle kohta, et ta on olnud kursis teie palvega anda abi laste ülalpidamiseks. Sel juhul saate alimente välja nõuda viimase aasta eest kuni päevani, mil esitasite kohtule avalduse.

Asjaolu, et te ametlikult ei tööta, ei mõju kuidagi otsusele alimentide määramise kohta. Miinimum – see aga on 250 eurot lapse kohta kuus – on seaduse järgi igal juhul ette nähtud, kui laps elab teiega koos. Eesti kohtult saadud otsus alimentide määramise kohta tuleb viia meie Justiitsministeeriumi, kus korraldatakse selle üleandmine Itaaliale.

Tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos saab end registreerida esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.   

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)