Tahan kinkida korteri ja vormistada testamendi „põlve otsas“

29/01/2018

Pärandamise ja kinkimise protseduuridest teavad, nagu näib, kõik ja kõike. Ent tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos selgub, et selles teemas on inimeste jaoks väga-väga palju valgeid laike. 

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Mu abikaasa näitas mulle oma testamenti, kuhu on kirjutatud, et pärast tema surma jääb kõik mulle, kuid kui mina suren enne teda, siis läheb kõik tema vennale. Meie ühisest tütrest ei ole seal sõnagi. Kas see siis tähendab, et tema jääb üldse pärandusest ilma?

Testamentidega seoses on niisugune tõenäolisus olemas, sest testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja annab oma surma puhuks korraldusi seoses pärandusega.

Kui teie mehe surma hetkeks on tal kehtiv kohustus tütre ülalpidamiseks, siis saab viimane õiguse taotleda talle päranduse kohustusliku osa andmist. Igal juhul on võimalik teha elu jooksul testamenti muudatusi, millest keegi teine peale pärandaja enda ei pruugi teadagi.

Pärandasin korteri lapselapsele. Nüüd tahaksin selle testamendi teha ümber kinkelepinguks. Kuidas seda teha ja kui palju see maksma läheb? Ja kellele jäävad pärast minu surma mu säästud?

Kinkelepingu hinda on teil parem küsida notarilt, kusjuures saab teile vastata iga notar. Tema juures saate tühistada testamendi, saada lapselapse nõusoleku kingituse vastuvõtmiseks ja koostada tema nimele kinkelepingu.

Sealjuures peab täpselt aru saama, et testamendi puhul te jääte korteri omanikuks oma elu lõpuni, kuid kinkelepingu korral kaotate omandiõiguse kinnisvarale hetkel, mil kinkelepingule alla kirjutate.

Teie selgitustest järeldub, et olete lesk ja teil on üks tütar. Pärast teie surma pärib teie säästud ja kõik, mille te ei ole kandnud testamenti, teie tütar. Kui soovite, et kõik oleks teisiti, kirjutage vastav testament.

Minu juba pikka aega välismaal elav elatanud sugulane soovib kinkida mulle raha (summa on üpris suur), kuid seda kingitust ametlikult vormistada ta mõningatel põhjustel ei taha. Kui ma võtan temalt sularaha ja panen oma kontole, siis kuivõrd on see seaduslik?

Kui summa on suur (tavaliselt alates 10 000 – 15 000 eurost) on pangal kahtlemata õigus nõuda selgitusi selle kohta, kust niisugune raha pärit on, ning siis peab kinkija esitama ametlikud dokumendid (näiteks vara müügilepingu).

Kui raha on puhas, siis on selle hoidmiseks parem rentida panga hoiulaegas ning säilitada seda seal täiesti seaduslikul alusel. Oma kontole võite seda raha kanda väikesete osade kaupa ning see ei huvita siis kedagi.

Kas ma pean informeerima neid sugulasi, kellele tahan pärandada oma vara, ja neid, kellele ei jäta midagi, oma testamendi sisust? Aga kui ma otsustan vormistada kinkelepingu?

Testamendi puhul ei ole vaja kedagi informeerida. Seda otsustate ainult teie ise, kellele jääb teie vara pärast seda, kui olete siit elust lahkunud.

Mis puutub kinkimisse, siis see, kellele te vara kingite, peab olema nõus kingituse vastuvõtmisega. Selle vara omanikuks, mille otsustate kinkida, saab ta juba teie eluajal, kohe, kui kinkelepingule on alla kirjutatud.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Omal ajal vormistasin ma oma lapselapsele kinkelepingu tingimusega, et võin elada selles kingitud korteris oma elu lõpuni. Lapselaps aga jäi pangale võlgu suure laenusumma ning, nagu ma aru saan, võib pank nüüd selle korteri võla katteks ära müüa. Aga mis saab siis minust?

Pank ei saa teid lihtsalt niisama korterist välja tõsta. Ta saab seda aga teha siis, kui on pöördunud kohtu poole ning tühistanud teie mainitud korteris eluaegse elamise õiguse.

Kui aga pank müüb korteri nii-öelda koos teiega, siis tähendab see, et uus omanik on kohustatud tagama teie elamise sel elamispinnal teie elu lõpuni.

Soovitan võtta kontakti panga või kohtutäituriga, et nad korteri müümise korral jätaksid teile alles eluaegse üüri seal elamiseks.

Mul ei ole võimalik vormistada testamenti notari juures rahaliste raskuste tõttu. Seepärast tahaksin teada kõike sellest, kuidas oleks õige koostada kodune testament, et hiljem ei oleks võimalik seda vaidlustada.

Koduse testamendi vormistamisel tuleb alati meeles pidada, et see kehtib ainult pool aastat pärast koostamist. Iga kuue kuu tagant tuleb see uuesti ümber kirjutada. Vastasel korral on see ainult tükk paberit.

Koduse testamendi saab koostada kahel viisil. Esimene: te kirjutate selle isiklikult, märkides oma ees- ja perekonnanime, sünniaja või isikukoodi, loetledes, kellele te pärandate, ning kirjutades, et testament on koostatud omakäeliselt, sealjuures olete täie mõistuse juures ja koostate testamendi omaenda tahtmisel, ilma sunnita. Pärast seda tuleb kirjutada ees- ja perekonnanimi, allkiri ning kuupäev.

Kaks tunnistajat ei ole sel juhul kohustuslikud, kuigi omaenda hingerahu huvides võite need kohale kutsuda. Nad kinnitavad testamendi all kirjalikult teie allkirja ehtsust, kirjutavad oma nimed, kuupäeva (see peab tingimata ühtima testamendi kirjutamise kuupäevaga) ning annavad oma allkirja. Kui tunnistajaid ei ole, siis selle testamendi õigustamiseks tuleb pärijal hiljem tellida ekspertiis, et teie allkirja ehtsust tõestada.

Teine viis: tekst koostatakse teie soovi kohaselt, kuid te ei pea seda tegema omakäeliselt. See-eest kirjutate ise selle alla kuupäeva ja oma allkirja. Allakirjutamise momendil peavad ruumis viibima kaks tunnistajat, kes ei ole teie sugulased ega potentsiaalsed pärijad. Nad on kohustatud tunnistama, et te olete kirjutanud allkirja ja kuupäeva isiklikult, ning kirjutama testamendi alla oma ees- ja perekonnanime, kuupäeva ning andma oma allkirja.

Märgin, et testamendi sisu ei ole üldse vaja tunnistajatele teatavaks teha. Nad peavad aga aru saama, et viibivad selle koostamise juures.

Kavatseme mehega oma abielu lahutada. Korter on meil kaasomandis. Mees nõuab, et me kingiksime kummalegi tütrele sellest 25% ning siis jääb meile samuti kummalegi veerand. Millises järjestuses tuleb korter jagada, kui oleme mõlemad nõus sellega, et minu praegust abikaasat seal lõppude lõpuks ei ole? Kohtus me seda probleemi lahendada ei taha.

Teie tegutsemise esimene etapp on kinkelepingute allakirjutamine lastele notari juures.

Teine etapp (samuti notariaalne) on abielulepingu koostamine korteri jagamise kohta, kuna see on abielu kestel soetatud vara. Te märgite lepingus, et mehe osa läheb üle teile, teie aga maksate talle selle eest teatud kompensatsiooni. Ärge unustage välja kirjutada selle kompensatsiooni maksmise kord ja aeg, kuna otsekohe te seda summat tõenäoliselt välja maksta ei saa.

Tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos on võimalik registreeruda esmaspäeviti kell 9-12 telefonil  672 0311.       

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: pxhere.com (CCO 1.0)