"„Vene meedia päevik“ Oleg Samorodni isikus süüdistab mind Kremli narratiivide levitamises. See on pahatahtlik vale," kirjutab Euroopa Parlamendi liige Yana Toom Eesti Päevalehes.
„Kaalud võiksid midagi harivat lugeda. Praegu saadud teadmised jäävad kauaks meelde, nende abil saad tulevikus praktilist kasu“ – selline soovitus vaatas mulle otsa hommikusest lehest. Ja kuigi ma pole horoskoobiusku, arvasin, et kuulan nõu ja lõpuks loen läbi Oleg Samorodni paskvilli, kus ta taaskord mainib minu nime.
Ja lugesin ka. Oleksin ma Ansip, ütleksin – no püha müristus! Aga Ansip ma pole, seega räägin veidi pikemalt.
Pealkiri „Orbáni kremlimeelsuse taga võib olla kompromiteeriv video. Aga mis ajendab Toomi?“ on omaette pärl, mis justkui lubab vastust. On siis Putinil lausa kaks Toomi kompromiteerivat videot? Või Toomi magamistoas leidub öökapitäis veriseid rublasid? Need, kellel Päevalehe tellimust pole, peavad siiski suu pühkima, sest nähtavas kolmes lauses nad seda infot ei leia – ette tuleb maksemüür. Need aga, kes suurest uudishimust käivad välja 2.99, jäävad ilma ka rahast, kuna vastust küsimusele Samorodnil poile. Ega ta seda ei otsi ka.
Kirjutise eesmärk on, nagu ikka, poriloopimine lootuses, et Toomi külge jääb seda võimalikult palju. Selleks esitab autor valiku minu tsitaatidest. Nii olen ma öelnud intervjuus venekeelsele Postimehele, et „ma ei usu jätkuvalt, et Venemaa meid [Eestit] ohustab“. Kremlimeelne, kas pole? Aga kuidas tundub, kui seda sama ütleb näiteks kaitseliidu peastaap? Või kaitseminister Laanet? Siis on vast OK, nad ju teavad, mida räägivad. Aga vaat kui Toom neid mõtteid jagab, see on selgelt Kremli narratiiv!
Kusjuures tsiteerimisega on Samorodnil kehvasti. Nimelt lõik, millest minu sõnad pärinevad, kõlab nii: „Meid saab kaitsta vaid NATO põhikirja viies peatükk, ja just sellel põhjusel me omal ajal NATOga liitusime. Mis puudutab hirme, minu vastuargumendid said otsa 24. veebruaril. Või täpsemini nii – mina endiselt ei usu, et Venemaa meid ohustab, kuid täna, sõja 90. päeval, keegi ei langeta otsuseid lähtudes usust. Tänapäeva moto on – tahad rahu, valmistu sõjaks.“ Ja lugedes tsitaati tervikuna ei saa vist kuidagi teha järeldust, et ma „kordan Kremli valesid“. Selle asja nimi, sõbrad, on kontekst, see sama, kust sõnu välja rebida ei tohi.
Mida veel olen ma Samorodni arvates öelnud valesti? Aga palun: „Märkimisväärne hulk soomlasi ning rootslasi ootas [laienemise osas] referendumit, kuid seda ei tulnud. See muudab väga tõsiselt Põhja-Euroopa demokraatia paradigmat. <…> Venemaa maismaapiir NATO riikidega pikeneb, Läänemerest saab sisuliselt NATO sisemeri. Allianss läheneb Venemaale juba päris külje alla. <…> Seitse kaheksast Arktika nõukogu liikmest hakkavad asuma alliansis, mis ilmselt toob kaasa sõjalise aktiivsuse kasvu Barentsi merel ning piirkonnas tervikuna.“
Tähelepanu, küsimus! Mis ülaltoodust ei vasta tõele? Ah et sama räägib Kreml? Kui Putin usub, et muru on roheline ja mina väidan sama, on see tõesti putinism? Vist pigem kretinism on Putini kiuste väita, et muru on sinine.
Miks ma kõike seda kirjutan? Sest ühel päeval lihtsalt saab mõõt täis. Ja kui soositakse sellist meediapeksu, tuleb vastu hakata.
Samorodni kirjutis on pahatahtlik valede kogum, milles ta üritab valada poriga üle poliitiku, kelle tegevus talle ei meeldi. Siinkohal peaks mind kaitsma ajakirjanduseetika, aga võta näpust.
Ütlen endise peatoimetajana – see, mida Oleg Samorodni sulest välja imeb, ei ole ajakirjandus. Kuigi vaba, sellega olen päri.