Yana Toom: ma ei hakka kaklema esinumbri pärast Europarlamendi valimistel

17/10/2023

Pärast Mihhail Kõlvarti valimist Keskerakonna esimeheks on erakonna toetus tublisti langenud ja erakonnast on välja astunud mitu nimekat poliitikut. Mida erakond selles olukorras ette võtab, sellest räägiti saates „Otse Postimehest“ Keskerakonna aseesimehe ja Europarlamendi saadiku Yana Toomiga, vahendas Postimees ja Yana Toomi Eesti büroo. 

Erakonnast on pärast esimehe vahetust lahkunud mitmed tuntud poliitikud. Kas lahkujad võisid juba varem otsustada, et nad mitte mingil juhul Mihhail Kõlvarti juhitavas Keskerakonnas ei jätka?

Ma ei oska sellele vastata, mina, nagu te näete, jään erakonda igas olukorras. Kuna meil oli enne kongressi küllaltki terav vastasseis, oleks lahkujaid olnud sõltumata sellest, kes esimeheks valituks osutus. Lahkujaid oleks olnud ka siis, kui Mihhail Kõlvart poleks võitnud.

Ma praegu ei keskenduks üldse sellele, sest lahkujaid ei ole palju. Mina kindlasti ei kuulu nende poliitikute hulka, kes hakkab iga lahkujat tänama, et oi kui kahju ja kui hea oli sinuga olla siin seitse aastat, ning edu ja rõõmu. Ma ei soovi kellelegi edu ja rõõmu konkurentide juures, tänan pigem neid, kes jäävad erakonda vaatamata sellele, et neil on võib-olla mingeid kahtlusi.

Kõik vaatasid ju algul uudishimulike nägudega ka Jüri Ratase poole, et mida tema teeb, aga ka tema ilmselt ei lahku?

Jüri Ratas on Keskerakonnaga niivõrd kokku kasvanud, et ma ei kujuta teda ette üheski teises erakonnas. See, et ta ei ole rahul sellise valikuga, on teada, aga see pole ju esimene kord. Meil pole enam kunagi olukorda, kus erakond valib endale juhi 25 aastaks, need ajad on möödas. Tuleb võtta rahulikult ning lihtsalt keskenduda tööle.

Mis puudutab mind, siis vaadake, ma olen endine ajakirjanik ja ajakirjaniku puhul on minek poliitikasse selline samm, mida sa teed kord elus. Kui sa hakkad seal veel jooksma, siis ei ole see üldse soliidne. Nii et see on minu erakond.

Keskerakonna reiting langeb, millega erakond seda langust ise seletab?

Esiteks kõik, mis kasvab, see kunagi ka langeb, ja vastupidi. Pole olemas sellist reitingut, mis oleks alati paigal. Muidugi on põhjuseks lahkumised, eriti sellised pauguga lahkumised, samuti rahvuskaardi pidev väljatoomine. See kõik mõjutab, see on selge.

Me teadsime seda ka enne kongressi, et kui erakonnasiseselt tuleb argumendiks see, millega tavaliselt rünnati väljastpoolt, siis see niipea ei vaibu. Kui juba erakonna sees räägitakse kremlimeelsusest ja kursi muutumisest, siis keegi ikka jääb uskuma ja siit see reitingulangus tuleb, aga eks me töötame selle kallal.

Mihhail Kõlvartil tõenäoliselt tuleb hoopis rohkem kui teistel poliitikutel seletada, et ta on eestimeelne?

Paraku nii on, aga see ei kehti mitte ainult Mihhail Kõlvarti puhul, see kehtib ükskõik millise venekeelse poliitiku kohta Eestis. Erandiks on ehk ainult Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja temagi seetõttu, et oli ainuke venelane kusagil Isamaa mäe otsas. Tegelikult kehtib see meie kõigi kohta.

Mis juhtus Narvas? Kas teie hinnangul on Jaan Toots parem Narva linnapea kui Katri Raik?

Arvan, et erakonnale on parem, kui Keskerakonna fraktsioon on ühtne, et on üks fraktsioon, kus on keskerakondlased. Mitte nii, nagu oli mitu aastat, kus vahepeal olid keskerakondlased isegi neljas fraktsioonis ja kõik kaklesid omavahel. Mihhail Kõlvart suutis tuua nad kõik ühe laua taha ja omavahel lepitada, see on suur samm. Kas Jaan saab olema parem linnapea kui Katri Raik, seda on täna vara öelda, aga eks me kõik pingutame, et see nii oleks.

Kas Keskerakond kaalus ka mingit teist varianti – Narva jaoks ei peaks ju sobima selline poliitiku importimine? Kas teil ei olnud kohapealt mitte kedagi võtta?

Tegelikult sobib väga hästi. Seal on muidugi probleem sellega, kas sind võetakse omaks, see võib võtta aastaid. Jaanil on õnneks selle linnaga kauaaegsed sidemed, ta ei ole päris võõras inimene. Ma näen, et teda võttis üsna sõbralikult vastu ka opositsioon.

Kui vaadata kohalikke inimesi, siis on need viimased arengud kõik omavahel nii tülli ajanud, et oli väga raske leida mingisugust kompromisskandidaati. Selles mõttes on Jaan väga hea lahendus.

Tasakaalustamaks valitsust praeguses pinevas poliitilises olukorras, vajame tugevat opositsiooni – kui Mihhail Kõlvartist sai Keskerakonna esimees, ütlesid paljud, et temaga koostöö on keeruline.

Minu mäletamist mööda oli ainus erakonnaesimees, kes seda ütles, Lauri Hussar, kellele võib ainult soovida edu ja jõudu oma erakonna valimiskünnise kohal hoidmisel. Mis puudutab opositsiooni koostööd, siis me näeme väga sõjakalt meelestatud EKREt, kes nui neljaks räägib sellest, et nad tahavadki erakorralisi valimisi. Erakorralised valimised tulevad aga teatavasti siis, kui riigieelarvet vastu ei võeta.

No vaevalt Reformierakond seda obstruktsiooni pealt vaatab, ju nad siis seovad selle taas usaldushääletusega, mis on jällegi väga halb. Usaldushääletus tähendab seda, et sa lülitad tasa parlamendi ja arutelu ei toimu. Ma vaatan, et Isamaa selle obstruktsiooniga väga kaasa ei lähe, ju nad siis loodavad oma tõusval lainel ujuda mingil hetkel valitsusse. Reformierakonnal on ju kombeks vahetada välja partnereid. Reformierakonna juhtimisel pole vist ükski valitsus püsinud neli aastat, alati seal toimub midagi.

Keskerakond selles obstruktsioonis väga aktiivselt ei osale, sest me saame riigimehelikult aru, et eelarve tuleb vastu võtta, aga ega väga head dialoogi valitsusega ei ole, see on tõsi.

Kas see on Keskerakonna ametlik positsioon, et sellist hullu obstruktsiooni ei toetata?

Te peate sel teemal ikkagi rääkima Tanel Kiigega, tema on fraktsiooni esimees. Aga jah, me ei taha lammutama minna, sest ühiskond on praegu niigi polariseerunud, inimesed väsivad ära. Kui kaks räuskavat erakonda omavahel kaklevad, oleks pooli valida vastutustundetu. Nii et me üritame jääda soliidselt keskele.

Järgmised valimised puudutavad teid ennast väga lähedalt, te ju ikka kandideerite Euroopa Parlamenti?

Kandideerin jah.

Praegust erakonna populaarsust arvestades Keskerakonnal ilmselt kahte kohta loota ei ole. Ka Jüri Ratas on oma kandideerimisest teatanud – kas erakond on juba otsustanud, kellele nad panustavad, teile või Jüri Ratasele?

Esiteks on tugev nimekiri hea asi ja teiseks ei toimu Europarlamendi valimised õnneks homme. Usun, et selleks ajaks, kui need toimuvad, on meie reiting juba selgelt tõusvas trendis, nii et mina jääksin eesmärgina ikka kahe koha juurde. Aga mis puudutab omavahelist konkurentsi, siis see ei ole ju normaalne, kui sul on nimekirjas üks nii-öelda täht ja ülejäänud inimesed, kes saavad piltlikult öeldes kümme häält. Nii et mul on väga hea meel, et Jüri tahab kandideerida.

Meil ei ole ametlikku otsust, kes on esinumber, aga kui Mihhail mulle helistas ja küsis, et mis ma arvan eurovalimistest, siis ma vastasin, et Mihhail, ma ju saan aru, mida sa küsid, muidugi peab esinumber olema Jüri Ratas. Meil ei ole erakonnas ülearu endiseid peaministreid ja inimest, kes juhtis erakonda seitse aastat. Siin pole mingit küsimust, et ma hakkan nüüd kaklema esikoha pärast, muidugi mitte. Nii et kui Jüri seda tahab, siis Jüri selle saab.

Olete valmis tulema tagasi Eesti poliitikasse? 

Kui valija ei taha mind Euroopa Parlamendis näha, no siis ta mind seal ei näe. Siis ma juba vaatan edasi. Euroopa Parlamendi valimised on tegelikult ainuke koht, kus valija hääl päriselt loeb, sest sisse saab see, kes saab rohkem hääli. 

Mida te prognoosite: mis siseriiklikult Euroopa Parlamendi valimistel üldse teemaks tuleb? 

Mis saab rohepöördest, õiglasest üleminekust – see on see, millega peavad tegelema absoluutselt kõik erakonnad Eestis. Sotsiaalne toimetulek. Muidugi ka julgeolek. 

Mulle väga meeldiks, kui Eesti saaks sotsiaalelu voliniku koha. Sest see on koht, kus peitub reaalne julgeoleku oht – sotsiaalne ebavõrdsus Euroopa Liidus on see, mis tegelikult viib meid järgmise Brexitini ühel hetkel. 

Missuguse pilguga te vaatate seda kaklust meie parlamendis? 

See on halb. Siin on vaja dialoogi, mida, tundub, Reformierakond pidada ei kavatse. Tegelikult muidugi need valimised võideti suure valega – võideti ühe päevakorraga, aga ellu hakati viima absoluutselt midagi muud. Ja muidugi see ajab kopsu üle maksa nii lihtinimestel kui ka parlamendierakondadel. Aga kas me tahame erakordseid valimisi? Kas me tahame parlamendikriisi? Keegi vist väga ei taha. Aga ka dialoogi ei tule. Siin loodaks, et president üritaks kuidagi seda protsessi suunata, aga arvestades kui hapuks läksid presidendi kantselei ja Reformierakonna vahelised suhted, siis ka siin väga lootust ei ole. 

Kui suured on Keskerakonna lootused pääseda valitsusse? 

Ei ole neid lootusi minu hinnangul. Võib-olla keegi loodab, aga see kindlasti pole mina. Ja see pole praegu ka eesmärk. Praegune eesmärk on taas üles ehitada tugeva organisatsiooni. Mina sain praegu Harju- ja Raplamaa koordinaatoriks. Vaatan Harjumaa piirkonda ja avastan, et mõneski kohas Keskerakonda ei eksisteeri. Nii et see on see, millega me praegu peame tegelema, mitte riigi juhtimisega. 

Millise nippiga saada Keskerakonna toetust tõusule?

Tuleb tööd teha. Tuleb olla aus, ei pea asju ilustama. Ja mulle väga meeldib selge jutt – teate, kui sa kuulad poliitikut ja sul on midagi ka kirja panna.