Kes on meie, Poola ja Ungari vastu?

21/01/2022

Mida teeb Poola, kui Brüssel talt osa rahast ära võtab? Kas läbirääkimistel Venemaaga on eduvõimalusi?

Poolat karistada. Kuna Poola võimud keeldusid maksmast Euroopa Kohtu määratud trahvi - 500 tuhat eurot päevas selle eest, et poolakad ei sulgenud Tšehhi piiril asuvat söekaevandust -, soovib Brüssel järgmisel nädalal selle raha riigile ette nähtud Euroopa vahenditest kinni pidada. Järjekordse kohtuotsuse täitmata jätmine tõi kaasa nõude maksta Euroopa Komisjonile veel 69 miljonit eurot. Lisaks nõuab rühm Europarlamendi saadikuid, et õiglase ülemineku fondist raha ülekandmine oleks õigusriigi põhimõtetega seotud. Ja kui Euroopa Kohus veebruaris tunnustab õigusmehhanismi, mis annab Brüsselile õiguse karistada EL-i riike õiguse ülimuslikkuse põhimõte rikkumise eest, ootavad Poolat (ja Ungarit) palju hullemad ajad.

Pluss Eesti. Sedaaegu on nende kahe riigiga liitunud ka Eesti - oleme kolmekesi otsustanud EL-i globaalse maksureformi elluviimisele kaikaid kodaratesse pilduda. Selle reformi kohaselt plaanib OECD kehtestada  üleilmne miinimummaks (15 protsenti) äriühingute kasumilt. Seega sattume vastasseisu Prantsusmaaga, kelle eesistumisperioodi poole aasta jooksul on see maksureform prioriteetide hulgas.

Läbirääkimised Venemaaga. Täna jätkuvad Genfis läbirääkimised USA ja Venemaa vahel – see on võib-olla viimane katse peatada Venemaa ja Lääne vahelise konflikti eskaleerumist. Vaatamata Macroni (EL peaks oma dialoogi Venemaaga parandama) ja Bideni (USA ei reageeri "väikesele invasioonile") retoorikale näib Lääs olevat sihikindel. Olukorda hinnanud, on Hispaania saatnud oma sõjalaevad Vahemerele ja Mustale merele – ja võib saata väed ka Bulgaariasse.

Foto: NATO / Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)