Euroopa Parlamendi liige Jana Toom pöördus petitsioonikomisjoni abil Euroopa Komisjoni poole palvega uurida, kas Eesti rikub Euroopa õigust – ja kui rikub, siis ametlikult sekkuda.
20. mail 2026 esitas Jana Toom (Keskerakond / Renew Europe) Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile (PETI) petitsiooni, milles kutsus Euroopa Komisjoni üles uurima Eesti seadusi, mis käsitlevad füüsiliste isikute elektroonilise side liikuvus- ja asukohaandmete säilitamist ja kasutamist, ning – kui Euroopa Komisjon leiab, et need seadused rikuvad Euroopa õigust, – sekkuma.
„Kuivade juriidiliste sõnastuste taga peitub skandaal, mis sel kevadel Eestit raputas,“ ütles Euroopa Parlamendi liige. „Nagu selgus, põhineb ärimehe Parvel Pruunsilla vastu algatatud kriminaalasi andmetel selle kohta, kellega, millal, kui kaua ja kus täpselt Pruunsild telefoniga rääkis. Küsimus ei ole vestluse sisus, vaid “metaandmetes”, mida KaPo sai mobiilsideoperaatorilt. Samas oli kõik juriidiliselt korrektne: Elektroonilise side seadus kohustab operaatoreid metaandmeid koguma, neid säilitama ja nõudmise korral ilma kohtuloata uurimisasutustele edastama. Tegelikult on meil lihtsalt andmebaas, millele politseil on juurdepääs.”
Nõue säilitada metaandmeid ja edastada neid õiguskaitseorganitele viimaste nõudmisel kehtestati seadusega esmakordselt 2008. aastal. Sellest ajast peale on vahetunud kümme valitsuse koosseisu, kuid olukord on jäänud samaks. Toom märkis, et seaduse säte rikub jämedalt Euroopa õigust, eelkõige Eraelu puutumatuse ja elektroonilise side direktiivi ning ELi põhiõiguste hartat. See on vastuolus nii Euroopa Liidu Kohtu kui ka Eesti Vabariigi Riigikohtu praktikaga, mille kohta juristid meie võimusid korduvalt hoiatasid.
Petitsioonis rõhutatakse, et tegemist ei ole tehnilise küsimusega: liikuvus- ja asukohaandmed võivad paljastada eraelu üksikasju. Jutt on inimese harjumustest, sellest, kus ta elab, kus viibib, milliseid marsruute kasutab, tema sotsiaalsetest suhetest, kontaktidest, töö-, ühiskondlikust ja poliitilisest elust.
„Sellesse nina torkamine on ebaeetiline ja kui rääkida Euroopa õigusest, siis ka ebaseaduslik,“ ütles Jana Toom. “ELi Kohus, keelamata juurdepääsu sellistele andmetele tervikuna, keelas nende üldise ja valimatu säilitamise. Nendele juurdepääsu saamiseks on vaja kaalukat põhjendust – raske kuritegu, mingi tõsine oht. Kuid enne Pruunsilla skandaali ei võtnud keegi midagi ette. Ja see, mis juhtus pärast skandaali, meenutab farssi. Septembris esitas valitsus probleemi lahendamiseks seaduseelnõu, millega tehakse seadusesse muudatusi. Need muudatused tunduvad aga puhtalt formaalsusena – isegi seletuskirjas öeldakse otsesõnu, et sisuliselt ei muutu sideoperaatorite jaoks midagi. Muudatusi on kritiseerinud ka mitmed Eesti juristid. Seetõttu otsustasin ma petitsiooni tagasi võtmata jätta.“
Kehtiva korra kohaselt võib Euroopa Parlamendi liige pöörduda Euroopa Komisjoni poole palvega uurida, kas Eesti seadus on kooskõlas ELi õigusaktidega, ning seda võimalust kasutas ka Jana Toom. 4. oktoobril toimus komisjonis petitsiooni arutelu. Euroopa Komisjoni esindaja (videol) ütles, et ELi liikmesriigid on kohustatud direktiive asjakohaselt rakendama. Euroopa Komisjon jagab Euroopa Parlamendi liikme muret ja jälgib olukorra arengut tähelepanelikult. Euroopa Komisjon annab praktiliste meetmete kohta vastuse kirjalikult. Petitsioon jäeti avatuks, teisisõnu sellega seotud töö jätkub.
Petitsiooni ōiguslikku ettevalmistamist toetas Euroopa Parlamendi fraktsioon Renew Europe.
