Euroopa Parlamendi liige Jana Toom esitas Euroopa Parlamendi Petitsioonikomisjonile petitsiooni seoses Eestis toimuva laialdase ja valimatu elektroonilise side- ja asukohaandmete kogumisega. Selline tava rikub Euroopa Liidu õigusakte, eelkõige 2002. aasta eraelu puutumatuse ja elektroonilise side direktiivi ning ELi põhiõiguste hartat.
Eesti elektroonilise side seadus (2004) sätestab, et operaatorid on kohustatud säilitama hulgaliselt metaandmeid – numbreid, kust ja kuhu helistati, kõne algus- ja lõppkellaaega ning andmeid sidevahendi asukoha kohta – ning esitama need andmed pädevate asutuste nõudmisel.
Petitsioonis rõhutatakse, et need nõuded on üldised ega piirdu isikutega, keda kahtlustatakse tõsiste kuritegude toimepanemises või kes kujutavad endast mingit ohtu. Samuti viitab Kriminaalmenetluse seadustik endiselt selle seaduse sätte alusel saadud andmetele, kuigi selliste andmete säilitamine ei ole kooskõlas ELi õigusaktidega. Euroopa Liidu Kohus (Court of Justice of the European Union) on korduvalt kinnitanud, et ELi õigus keelab liikmesriikide seadustel nõuda elektroonilise side pakkujatelt selliste andmete täielikku säilitamist.
2021. aastal tunnistas ka Riigikohus, et riik ei saa nõuda telekommunikatsioonianalüüsi andmeid kriminaalkuritegude uurimiseks, kuna selliste andmete laiaulatuslik säilitamine ja kasutamine on vastuolus ELi õigusaktidega. Samuti tähendab ebaseaduslikult säilitatud andmete nõudmine inimese põhiseadusliku õiguse rikkumist eraelu puutumatusele.
2026. aasta aprillis teatas justiitsminister Liisa Pakosta, et kehtiv andmete säilitamise süsteem on vastuolus ELi õigusega ja seda tuleb muuta. Järgmisel päeval märkis sama Justiitsministeerium kohtudokumentides, et selline süsteem on „täiesti normaalne“.
2023. aastal oli Jana Toom kaasettekandja raportis „Euroopa õiguse ülimuslikkus”. „Koos oma kolleegi, küproslase Cyrus Engereriga (S&D) uurisime mitmeid juhtumeid, kus ELi liikmesriigid on rikkunud Euroopa õigust, kuid Eesti olukord on peaaegu ainulaadne – mitte just tihti suudavad valitsused rikkuda Euroopa õigust ja ignoreerida Riigikohtu otsuseid,“ märkis Jana Toom. “Minu esitatud petitsiooni eesmärk ei ole keelata Eestil uurida tõsiseid kuritegusid ja kaitsta riigi julgeolekut. Eesmärk on saavutada, et Eesti teeks seda ELi õigust ja põhiõigusi rikkumata. Meie riik tekitab süsteemse riski eraelu puutumatuse ja side konfidentsiaalsuse õiguse rikkumiseks ning õõnestab Euroopa Liidu õiguse võrdset kohaldamist kogu ELis.”
Europarlamendi liikme sõnul, kui petitsioon võetakse menetlusse, palub Petitsioonikomisjon Euroopa Komisjonil läbi viia eeluurimise. Edasised sammud sõltuvad valitsuse reaktsioonist – parimal juhul muudetakse seadust ilma sanktsioonideta, halvimal juhul ootab Eestit rikkumismenetlus.
Petitsiooni juriidilist külge toetas Euroopa Parlamendi fraktsioon Renew Europe.