Nüüd teeme juttu meie igavesest teemast – naabrite tülist. Tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos tõuseb see teema pidevalt esile. Me elame ju kõrvuti kõige erinevamate inimestega ja keegi ei ole lubanud, et see elu kulgeb probleemideta.
Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.
Naabrinaine otsustas vahetada välja meie ühise tara ja nõudis, et maksaksime kinni poole selle hinnast. Kui meie omal ajal selle tara paigaldasime, siis naabrilt raha ei võtnud. Tuletasin talle seda meelde, kuid tema ei võtnud kuuldagi ja korraldas skandaali. Mida me peaksime tegema?
Kui teile uut tara vaja ei ole, siis ei saa keegi sundida selle eest maksma. Kui tara on paigaldatud teie kruntide piirile, siis on paigaldus võimalik ainult vastastikusel kokkuleppel.
Meie ja naabri kruntide vahele oli ammustest aegadest seatud traatvõrk. Nüüd tahavad uued naabrit püstitada kapitaalse tara. Sealjuures kavatsevad nad korrigeerida krunti omalt poolt nii, „et oleks ilus“. Siis tuleb tükike nende krundist meile. Mida niisuguses olukorras võib oodata tulevikus?
Alustame sellest, et omandiõigus nende krundi „tükikesele“ teile mingil juhul üle ei tule. Omandiõiguse üleminekuks on tarvis notariaalset tehingut. Te peate küsima naabritelt uue tara parameetreid ja ka vallalt kinnitust, et see tara vastab seal kehtestatud ehitusnormidele. Pärast seda tuleb teil vormistada kirjalik nõusolek piiripealse kapitaalse ehitisega. Kui need tingimused täidate, siis mingeid probleeme teil tulevikus ei teki.
Alumine naaber kaebab, et mina olevat remondi ajal rikkunud põrandate heliisolatsiooni, kuigi ma vaid vahetasin vana laminaadi uue, muide märksa kvaliteetsema vastu. Naaber ähvardas, et minu juurde tullakse ja paigaldatakse ööpäevaringne andur, mis näitab, et mürataset on ületatud. Kas see on tõepoolest võimalik? Ja kas on olemas mingisugused müranormid ja kuidas on need kohaldatavad nõukogudeaegsetes majades?
Mõiste „müratase“ on kahtlemata olemas. Samuti normid, mida ületada ei tohi. Aga müra, mis tekib igapäevaelus (kui te ei lülita sisse seadmeid täisvõimsusel ega arenda korteris mingit tööstuslikku tegevust või ei tegele „kärarikka“ spordiga) norme lihtsalt ületada ei saa. Isegi Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on öeldud et standardses elutegevuses tekkiva müraga on naabrid kohustatud leppima.
On olemas siseviimistluse kohta käiv ehitusstandard. Sellega võib tutvuda iseseisvalt või kutsuda kohale ehitusekspert, kes teeb teie põranda kohta otsuse. Ei ole aga mingeid garantiisid, et teie naabrit see rahuldab. Mis puutub ööpäevaringsesse andurisse, siis midagi seesugust ei paigaldata.
Mitu aastat on ülemise korruse korteris elanud joodikud, kes öösiti lärmavad ega lase mul magada. Politseinikud ütlesid, et neil pole õigust joodikuid ära viia. Mida soovitate mul teha?
Te peate paluma abi oma korteriühistult. Algul on juhatus kohustatud teie naabreid kirjalikult hoiatama, et majas on korrarikkumine lubamatu. Kui see ei aita, on ühistul olemas teine mehhanism: te võite pöörduda juhatuse poole taotlusega alustada korteri sundvõõrandamise menetlust. On vaja koguda tõendeid ning võtta ühistu üldkoosolekul vastu otsus niisuguse võõrandamise kohta. Kui nõuet vabatahtlikult ei täideta esitatakse vastav avaldus kohtule.
Elan viiekorruselises paneelmajas. Korteris minu all paigutati köök ümber ja nüüd tungivad toidulõhnad kõigisse minu tubadesse. Mul on tekkinud allergia. Kirjutasin korteriühistu juhatusele ja palusin kontrollida, kas naabrid on väljatõmbesüsteemi õigesti paigaldanud ja kas ventilatsiooniga on kõik korras, kuid minu pöördumist ignoreeriti. Mind ei aidatud ka linnaosavalitsuses, kus ma palusin anda meie ühistu juhatusele korraldus. Mida võiksin veel ette võtta? Raha kohtuprotsessideks mul ei ole.
Eesti seadusandlus ei võimalda ühelgi instantsil sekkuda korteriühistu siseasjadesse. Aga teil on õigus esitada kohtule avaldus, et teile antaks tasuta riiklik advokaat, kes hakkab teie asjaga tegelema.
Minu korteri elektrikilp asub trepimademel ja seda ei lukustata. Naabrinaine süüdistab mind, et lasen teleril liiga valjult mängida, ja aeg-ajalt lülitab mu elektri välja. Aga mina vaatan telerit üldse, kõrvaklapid peas! Kuidas ma saaksin naabrinaise sellist omavoli takistada?
Elektri väljalülitamine, mida praktiseerib teie naabrinaine, on ohtlik, sest teie korteris võib kannatada tehnika või puhkeda tulekahju. Seepärast tuleb teil kõige esimese asjana pöörduda korteriühistu juhatuse poole, et elektrikilbile pandaks lukk. Naabrinaist peab kirjalikult hoiatama, et niisugune käitumine võib põhjustada ainelise kahju, mille peab hüvitama tema. Kui midagi ei muutu, siis pöörduge korteriühistute lepituskomisjoni poole, kes võib korraldada ümarlaua ja aidata teil leida lahenduse kohtuväliselt.
Meie maja mitme korteri omanik ehitas krundile puukuuri ja kasvuhoone. Kas need ehitised on seaduslikud? Kas eksisteerib protseduur, mis võimaldaks neid lammutada?
Ehitise seaduslikkus oleneb sellest, kas ehitus ühisel territooriumil oli kooskõlastatud ülejäänud korteriomanikega. Ilma niisuguse kooskõlastuseta on see ebaseaduslik.
Jah, on olemas protseduur, mis sunnib omanikku taastama endist olukorda. Esimesel etapil peavad korteriomanikud tingimata kirjalikult nõudma, et korrarikkuja ebaseaduslikud ehitised lammutaks. Kui seda nõuet ei täideta, siis võib kes tahes korteriomanikest või korteriühistu pöörduda Asjaõigusseaduse paragrahvide 74 ja 89 alusel kohtu poole nõudmisega, et endine olukord taastataks.
Naaber paigaldas valesti drenaaži ja ujutab juba mitme aasta vältel minu krunti, mis on muutunud sooks. Ma pöördusin nii naabri kui ka valla poole, kuid kasu ei olnud midagi, kuigi peaks olemas olema drenaažisüsteemi projekt. Mida soovitate teha?
Selles olukorras peate esitama kirjaliku avalduse vallavalitsusega, paludes, et alustatakse järelevalvemenetlust ning kontrollitaks tehtud drenaažitööde vastavust projektile. Pärast kontrollimist on vallavalitsus kohustatud teile vastama. Edasine tegevus oleneb sellest vastusest.
Aga üldse liigub kõik selle poole, et peate naabriga kahe peale palkama ehituseksperdi, kes tuleb kohale, hindab olukorda ning ütleb, milles seisneb teie üleujutuste põhjus ning kuidas neist vabaneda.
Kui naabriga kokku leppida ei õnnestu, siis kutsuge ekspert omaenda raha eest ning minge ekspertiisi tulemuste ja hagiavaldusega kohtusse, nõudes kahju hüvitamist ja drenaaži õige töö tagamist.
2014. aastal lõhkes minu korteris toru. Ehitajad, kes remontisid alumiste naabrite korterit, esitasid mulle hiljuti tohutu arve. Korteriühistus öeldi, et naabrid on juba niigi saanud kindlustusraha. Kas mina pean siis maksma remondi eest? Ja miks pärast nii pikka venitamist?
Vastake ehitajatele, et teie suhtlete otse eluruumi omanikuga, sest ehitajatega ei ole te mingeid lepinguid sõlminud. Pärast seda võtke naabritega ühendust ja tundke huvi, kas kindlustusselts hüvitas üleujutusest tekkinud kahju. Kui jah, siis teie peate maksma mitte ehitusfirmale, vaid kindlustajale. Sellega on aga võimalik kaubelda. Teil on õigus saada kõik dokumendid kahju hindamise kohta, tutvuda nendega ja neid analüüsida. Kui te ei ole numbritega nõus, siis vaielge vastu.
Mis puutub teile nõude esitamise tähtaega, siis raha seoses naabrite tekitatud kahju hüvitamisega on võimalik välja nõuda 10 aasta jooksul. See puudutab korteriomaniku või kindlustusfirma, kuid mitte mingil juhul ehitajate nõudeid.
Tormi ajal langes naabri krundil kasvanud mänd minu maja katusele ning vigastas seda ja tara. Vastavalt oma kindlustusele sain ma hüvitise kätte, kuid tahan nõuda naabrilt välja summa, mille tasusin omavastutuse korras. Kuidas seda teha?
Kõik oleneb sellest, kuidas kindlustusfirma kindlustusjuhtumi vormistas: loodusõnnetuse tagajärjena, mille tõttu kannatas noor ja terve puu, või naabri süüna, kes ei olnud vana ja haiget mändi õigeaegselt langetanud. Kahju sissenõudmiseks on tähtis täpselt kindlaks teha side teie naabri süü ja tekkinud kahju vahel. Esimene variant ei võimalda teil esitada naabrile hüvitusnõuet, sest loodusõnnetus ei tee naabrit süüdlaseks. Teine aga võimaldab, sest teil on võimalik naabri süüd tõestada.
Alustuseks pöörduge oma kindlustusfirma poole ja vaadake, kuidas kindlustusjuhtum oli fikseeritud. Kui dokumentidest selgub, et naaber on süüdi, siis pöörduge tema poole kirjaliku nõudega, et vastavalt võlaõigusseadusele on ta kohustatud hüvitama teile kahju, antud juhul omavastutuse summa.
Kui kindlustusfirma dokumentidest ei piisa, tuleb teil kutsuda kohale spetsialist, et ta hindas ümberkukkunud puu seisukorda. Kui otsustatakse, et puu oli pehkinud, koostage siiski kirjalik nõue. Kui naaber ei ole sellesse märgitud tähtaja jooksul reageerinud, tekib teil õigus minna kohtusse.
Registreerimine tasuta juriidilistele telefonikonsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: Beat Küng / flickr.com (CC BY-NC 2.0)