Euroopa Parlamendi liige Jana Toom rääkis Vikerraadio 16. septembri saates „Reporteritund“, millise mulje jättis talle samal päeval Strasbourgis peetud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni juba kuues aastakõne olukorrast Euroopa Liidus. „Mina seda kõnet kiita ei saa,“ ütles eurosaadik.
Tema sõnul oli see kõne võrreldes eelmistega kahvatu, president ei olnud nii enesekindel kui varem: „Ma eeldasin, et seal tuleb juttu sellest, mis on juba tehtud, kuidas on täidetud eelmised lubadused. Seda ma sealt ei kuulnud absoluutselt. Näiteks pole kordagi kuulnud sellist mõistet nagu „õiglane üleminek“. Selle rahasid järgmises eelarveprojektis enam ei ole, millest ma järeldan, et Ursula von der Leyeni silmis on asi läbi ehk siis tehtud, korras. Aga me teame, et see kaugeltki nii ei ole. Nii et suuri lubadusi, mida ta jagab, võtan ma skepsisega, sest eelmistest lubadustest, näiteks esimesest eluasemekriisi lahendusest, suurt midagi välja ei tulnud.“
Muu seas märkis Euroopa Komisjoni president, et energiahinnad on kõrged, et Kanadast võiks saada Euroopa Liidu esimene assotsieerunud liige, pikalt pühendas von der Leyen aega laste kaitsmisele sotsiaalmeedias ja teatas eelnõust, millega keelustataks Euroopas sotsiaalmeedia kõigile alla 13-aastastele ja lubatakse kontrollitud vormis 13-18-aastastele.
Jana Toom: „Mis puudutab kõrgeid energiahindasid, ma ootasin, et selle jutu juurde tuleb ka mingisugune börsijutt, et meie börsi ülesehitus on selline, et ta soosib neid ebamõistlikke hindasid, mida me kõik Eestis näeme. Sellist jutu ei olnud, sellest, mis president ütles, mulle ei piisanud.
Kanada asi on muidugi tore, aga sellist staatust nagu assotsieerunud liige Euroopa Liidus ei eksisteeri, see staatus tuleb enne luua, mis võtab omajagu aega. Nii et ma ei saanud aru, mida ta konkreetselt Kanadale lubas.
Lastele sotsiaalmeedia keelamise jutt... Mina seda väga ei usu, et see on tehtav, kuna Austraalia siin põrus täiega - praegu näitavad uuringud, et 8 kümnest lapsest endiselt veedavad aega sotsiaalmeedias, kõik lapsed teavad, mis on VPN. Pean lugema seda ettepanekut, võib-olla seal sees on midagi mõistlikumat.“
Jana Toom toonitas, et talle jäi küsimus, millise poliitilise jõu nimel proua von der Leyen täna kõneles: „Sest me näeme, et neid lubadusi, mida ta jagab EPP ehk siis Rahvapartei fraktsiooni nimel, see fraktsioon tegelikult ei jaga ja ei kavatse ka ellu viima hakata. Eurooplaste silmis on von der Leyen sellesama EPP vapiloom, ja nüüd me kuuleme, et selle fraktsiooni liikmed on väga skeptilised von der Leyeni suhtes.“
Eurokomisjoni Omnibus-paketi saatus
„Mina olen omnibus-idega (Euroopa Komisjoni Omnibus-pakett – lihtsustuspakett- on seadusandlike algatuste kogum, mille eesmärk on vähendada ettevõtete haldus- ja aruandluskoormust ning turgutada Euroopa Liidu konkurentsivõimet. - Büroo) üldse väga mures. Ühest küljest liigne bürokraatia on kurjast, sellest tuleb lahti saada. Samas mainis von der Leyen Draghi raportit (Euroopa Keskpanga endise presidendi Mario Draghi poolt koostatud strateegiline esildis. – Büroo), mida ise tellis. Minu lemmiklause, millega ma alati võtan Draghi raporti kokku, on „Euroopa Liit ei suuda keskenduda“. Me loobime raha vasakule ja paremale, teeme mingisuguseid projektipõhiseid algatusi, meil puudub üldine pilt sellest, mis toimub, nagu sellesama õiglase üleminekuga, mida keegi Euroopas tegelikult ei mõõda. See kõik vajab koordineerimist ja koordineerimine vajab uut seadusandlust. Aga me ei julge seda välja töötada.
Meil on 12 omnibus-i, nad kõik on erinevates komisjonides ning parlamendiliikmetel ei ole ühtset ülevaadet, kuhu need omnibus-id koos tegelikult viivad. Ja see on väga suur probleem. Minu peamine komisjon on Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, ja me näeme väga selgelt, monitorides olukorda koos Euroopa ametiühingute keskliidu ja teiste väiksemate liitudega, et töötajatele tehakse igal sammul liiga, et töötaja huvid on vähem kaitstud tänu nendele omnibus-idele. See on väga halb, aga keegi ei pööra sellele tähelepanu, räägivad – oi, me nüüd lihtsustame ja lihtsustame. Ma usun, et selline suhtumine puudutab mitte ainult sotsiaalvaldkonda“.
Mis teema praegu käsil on
Saatejuhi küsimusele, mis teema tal praegu Europarlamendis käsil on, vastas Jana Toom: „Oktoobris peab parlament hääletama minu raporti osas, mis on haavatavate täiskasvanute kaitsest (räägime inimestest, kellel on vaime puue ja kes ei saa ise otsuseid vastu võtta).
Oleme ka läbirääkimistes komisjoniga ja ootame pikisilmi „kvaliteetsete kohtade kaarti“, kus on sees 5 asja: kvaliteetsed töökohad, õigus olla mittekättesaadav, tervis ja ohutus tööturul, psühholoogilised riskid tööturul ja allhangete piiramine ehitussektoris. Need on teemad, millega ma tegelen, ja loodan, et pääsen ka löögile“.