Euroopa Parlamendi liige Jana Toom osales 7. mail saadikute debatis ERR-i saates “Esimene stuudio”, mille teemaks oli Iraani sõja mõju Euroopa Liidule ja Eestile.
“Mulle meeldis saatejuhi võrdlus Brüsseli ilmaga: Brüssel on kuulus oma horisontaalse vihma poole pealt, sa võid vihmavarju pea kohal küll hoida, aga tagumik on ikka märg. See on täpselt see olukord, kus praegu oleme. Ma ei jaga härra Terrase optimismi, sest Trump saadab vastuolulisi signaale kogu aeg, muidugi see sõda ei ole Trumpi huvides, aga kas Iraani huvides on selle lõpetamine, see on omaette küsimus,” sõnas Jana Toom.
Mida meile tähendab võimalik USA rolli nõrgenemine NATO-s? “Välismaal elav ja välisagendiks kuulutatud vene kirjanik Mihhail Zõgar avaldas märtsi lõpus New York Times’is artikli, millega kipun nõustuma ning naljakas on see, et esimene, kes jooksis seda ümber lükkama, oli keegi Dmitri Peskov. Zõgar ütles, et enne Iraani sõja algust olevat Putin tugevalt sõja lõpetamisele mõelnud ning olnud valmis läbirääkimisteks ukrainlastega, kuna olukord Venemaal oli päris hapu. Kui aga tänu USA rünnakule järgnes naftahindade järsk tõus, surve Venemaa majandusele vähenes ning Putinil polnud enam motivatsiooni läbirääkimistega jätkata. Kui vaatame numbreid, märtsis sai Venemaa kaks korda rohkem tulu nafta müügist võrreldes veebruariga. Võime muidugi ennast lohutada, et Trump mõtleb sellele, kuidas NATO liitlased maksaksid rohkem kaitsekuludesse. Aga tulemuseks on ka kõrvalmõjud, mis kaaluvad minu meelest tugevasti üle Trumpi kaitserahastuste mõtted."
Jana Toom on kindel, et kui rääkida julgeolekust, ei tohi ainult sõjadimensioonis ennast hoida: “Komisjoni volinik Dombrovskis rääkis märtsis, et kui see jama Iraanis jätkab, langeb Euroopa majandus 0,2%. Nüüd räägitakse 0,5 kuni 6%, mis on tohutu vahe. Ja selleks, et ehitada üles kaitsetööstus, on vaja raha. Peale selle liigub normaalses olukorras läbi Hormuzi väina kolmandik maailma väetistest. Väetised on kallinenud 80% ja ÜRO rehkendas, et kui see asi kestab mõned kuud, maailmas nälgib lisaks 45 mln inimest. Mis tähendab, et Euroopasse hakkavad tulema põgenikud. See kõik teeb julgeoleku pildi palju kirjumaks ja paraku süngemaks.”
20. sanktsioonide paketi kohta ütles Jana Toom, et tegelikult pidime minema Venemaa varilaevastikule kallale just selles paketis, aga Kreeka ja Malta olid vastu: “Alati leidub keegi, kellel on mis iganes oma huvi ja kes hiilib nagu sellest mööda. Seepärast peamegi ühehäälsusest lahti saama, muidu me lihtsalt ei liigu edasi. Kõik need paketid näitavadki seda, et me ei saa endale lubada võtta otsuseid julgeoleku sfääris vastu konsensusega, olenemata sellest, kas meil on Orban või ei ole. Mingit Orbanit leidub alati, meil on 27 liikmesriiki. Kui laieneme, saab olema 32, asi läheb veel hullemaks. Kogu Euroopa seadusandlus on vastu võetud kvalifitseeritud enamusega ehk poolt peavad olema 15 liikmesriiki, mis esindavad vähemalt 65% Euroopa elanikkonnast. Kui me selles olukorras ei suuda Lätiga, Soomega, Rootsiga kokku leppida, peame kindlasti peeglisse vaatama.”
Debatis väitlesid ka Euroopa Parlamendi saadikud Marina Kaljurand, Sven Mikser, Riho Terras ja Jüri Ratas. Vaadake saadet siin.