„Pean tunnistama, et ma ei käinud hommikul Toompeal, aga õhtune etendus oli värskendav,“ nii 25. veebruari saates „Keskhommik“ alustas oma vastust küsimusele, kuidas ta tähistas vabariigi aastapäeva, Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom.
Etenduse kohta ütles ta veel nii palju, et tegelikult natuke pelgas: „Sest mõned korrad oli nii, et keegi minu kõrval tasakesi norskas. Eile seda ei olnud. Oli väga vägev visuaal. Kõik oli väga tore. Kuigi oli üks moment, mis tekitas küsimusi. See etendus oli omadele. Ma arvan, et välismaalane ei saanud millestki aru. See oli nii eestlastele tehtud, aga seal olid ju saadikud ja teised - no oleks võinud ikkagi teha, et ka inimesed väljastpoolt aru saaksid.“
Saatejuht Janek Mäggi mainis, et selle pidupäevaga olid seotud vähemalt viis Eesti suunda sättivat kõnet. Mis mulje nad jätsid?
Jana Toom: „Viiest kõnest ma kuulasin kahte – peaministri ja presidendi oma. Need olid väga märgilised. See Kristen Michali kõne kui tekst oli väga nõrk, see oli lihtsalt halvasti kokku pandud tekst, ei suudetud midagi uut leiutada. Aga Alar Karise kõne oli väga väärikas ja väga sisukas.
Arutasime kolleegiga presidendi kõnet, ta ütles - kui kahju, et president ei ole peaminister ja peaminister ei ole president. Tegelikult see presidendi kõne oli riigijuhi kõne, aga meie presidendi volitused on ju piiratud. President võib rääkida mida iganes, see väga asju ei mõjuta. Peaminister on aga päriselt võim, ja meie peaminister seda võimu selgelt kuritarvitab. Väga kahju, et nii tore, tark, empaatiline inimene, nagu meie president, ei ole meil valitsuse juht.“
Saates oli juttu veel...
Demograafiast
Saatejuhi sõnul president julges tuua välja demograafia teema. „Lapse saamine pole ju ainult naise otsus, sul on vaja kedagi, keda sa usaldad, kes sind toetab, kes võtab vastutuse,“ arutles Jana Toom. „Fertiilses eas naiste osakaal ühiskonnas on kahanemas. Ja kõik vaatavad neile otsa - no nüüd lahendage probleem, hakake maksumaksjaid meile tootma. Mehed, võtke vastutust ka! Aga mehed, ka noored erakonnakaaslased, kui nendega räägin, ega nad ei põle entusiasmist, nad ei taha seda vastutust. Ja kui ma vaatan tagasi – mul on viis last, - siis oma tütrele ma küll sellist elu ei tahaks. See oli ikka nii raske. Ja mingisugust tuge, et riik tuleks appi - seda polnud.“
Kvootidest
Jana Toom: „CO2 kvoote eraldatakse iga aasta natuke vähem, kui eelmisel aastal. Seda tehakse selleks, et hind tõuseks ja tekkiks sund mitte kasutada elektritootmises fossiilkütusi. Aga kui ei ole tuult, ei ole päikest, jõed külmusid (reeglina saame ju Soomest hüdroenergiat, külma talvega sealt ka midagi ei tulnud), siis me oleme kõik sunnitud kasutama kas gaasi või põlevkivi. Ja see ongi kõige kallim - just kvootide pärast.
On üks vale arusaam, et ainult Euroopa tegeleb kvootidega. Isegi Hiinas on CO2 kvootide müügisüsteem, aga neil on 10 dollarit tonn, meil oli detsembris 92. Ja meie elektrijaamad räägivad, et nad saavad teenida raha, kui kvoodi hind pole kõrgem kui 17 eurot.
Mida peab tegema? Peab tegema selge hinnalae nendele kvootidele. Peamine on see, et meie valitsus julgeks seista selle eest, et tuleks hinnalagi. Aga ma ei usu, et ta hakkab aktiivselt seda tegema. Sest Eesti on ju kvootide müügist teeninud raha. Me müüme kvoote, mis jäävad üle. Teenisime 250 miljonit aastal 2024, 350 miljonit aastal 2023. See on see, millest me tegelikult elame, ja valitsus muidugi ei ole huvitatud sellest, et see kvoodi hind läheks alla. Ta paneb maksumaksja õlgadele kogu oma poliitiliste ambitsioonide kinni maksmise - see on probleem Reformierakonna valitsuse puhul.“
Elektrist ja protestivabast Eestist
„Mul on maja, kus ma kütan 136 ruutu, hoian seda äraolekus, kui mind ei ole,“ rääkis Jana Toom. „Ja ma sain arve 1008 eurot. Ja mul pole elektriküte, mul on pump. Minu Brüsseli üürikorteris on sama suur arve aastaga. Kui selline arve oleks tulnud Prantsusmaal, nad oleks Eiffeli torni ka ümber ajanud.
Meie inimene ei protesti. Ma ei kutsu kedagi tänavale märatsema, aga põhimõtteliselt see muudab asju. Näiteks Belgias osatakse enda eest seista, ja valitsus vaatab ümber kõikvõimalikud maksud, võtab kuulda. Meil seda ei juhtu. Enamgi veel - Reformierakonna valitsusel juba aastaid, kui keegi tõstab pea, kõlab esimene argument: olete Putini käsilased, tahate nõrgestada meid! Ja see on manipulatsioon. Nad teavad väga hästi, et eestlase punane joon on nii väga paindlik. Ja see on see, millest, läbi lillede võib-olla, rääkis ka president. Et dialoogi ei ole, arutelu ei ole, kõik on must ja valge. Ja Reformierakond on alati valge. On selge, et see valitsus on lootusetu. Ta ei juhi protsesse. Ta peab ära minema.“
Saates osales ka Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats.