Euroopa Parlamendi liikme Jana Toomi 7. aprilli kohtumisel Tallinna 21. Koolis küsimusi eurosaadikule esitasid 11.-12. klasside õpilased. Üks gümnasist tundis huvi, miks oma seisukohtade ja nõudmiste avaldamises eestlased nii tagasihoidlikud on.
Gümnasisti sõnul protestid Euroopas on tavaline nähtus: „Eesti suurim streik olid õpetajate väljaastumised. Lõppkokkuvõttes saavutati 17 eurot palgalisa...“
„Sellise tagasihoidlikkuse põhjus on ka selles, et iga protest pannakse meil julgeoleku konteksti. Siin muidugi oleksid abiks tugevad ametiühingud, mida meil ei ole. Rahva aktiivsus – ka ametiühingute kaudu – aitaks samuti kollektiivlepingute sõlmimise, palgalõhe likvideerimise ja palkade läbipaistvuse saavutamise protsessides,“ vastas Jana Toom.
Kohtumisel rääkis ta Euroopa Parlamendist, selle fraktsioonidest, otsuste vastuvõtmise mehhanismist ning oma tööst parlamendi viies komisjonis. Et näha, kui tõhusalt töötavad eurosaadikud, soovitas ta vaadata EP kodulehekülge: „Julgen väita, et kõige aktiivsemad Eesti eurosaadikud oleme Urmas Paet ja mina. Mul on juba parlamendi poolt heaks kiidetud seitse raportit, kus ma olin kas vari- või põhiraportöör, ja töös on veel kolm. Raport on reeglina see, millest kasvab välja direktiiv, mille järgi elab terve Euroopa“.
„Kas teie arvates Europarlamendi liikmete palgad ei ole liiga kõrged ja kas Europarlamenti ei minda rohkem raha pärast?“
„Ma ei arva, et nende eurosaadikute palk, kes tõesti teevad tööd, on liiga kõrge, ma arvan, et teie õpetajate palk on liiga madal. Võin uskuda, et Europarlamenti minnakse selleks, et töötada inimeste heaks, kuigi saadikud on muidugi erinevad,“ arutles Jana Toom.
„Milline on teie arvamus väitest, et moslemid ei integreeru kunagi Euroopa Liitu?“
„See on ksenofoobia. Kui mõnedega ongi mingi probleem, siis ainult see, et Euroopa Liidus ei ole ühtegi õppeasutust, kus valmistatakse ette imaame. Nad tulevad väljastpoolt, ja ega alati ei tea, mida õpetavad. See ei ole tark".
Oli juttu veel naistevastasest vägivallast ja Istanbuli konventsioonist, sellest, kuidas saaks Eestis iivet tõsta. Jana Toom sõnas, et kuigi Eesti pered vajavad kindlustunnet ja sotsiaalset kaitset, Eesti peaks kainelt kaaluma migratsioonipollitika muutmist, kuigi see on hästi ebapopulaarne mõttekäik: “Öeldakse, et meil on ju vaja valgeid. Selline ksenofoobne suhtumine ei vii meid tänapäeva maailmas edasi”.
Kümme gümnasisti, kes olid kohtumisel kõige aktiivsemad, said Euroopa Parlamendi liikmelt kutse Brüsselisse.
Jana Toomi märtsikuised koolide külastused toimusid pealinna Pae, Läänemere ja Mustjõe gümnaasiumides. Aprillis kohtus eurosaadik Tallinna Haabersti Gümnaasiumi vanemate klasside õpilastega.