23. märtsil toimus Euroopa Parlamendi liikme Jana Toomi järjekordne kohtumine noortega – seekord Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis. Juba esimestest minutitest alates pommitasid gümnasistid külalist küsimustega – peamiselt sõja, ELi ja Eesti tuleviku ning suhtumise kohta Venemaasse ja venelastesse.
„Euroopa Liit reageeris Venemaa agressioonile Ukrainas väga tormiliselt, kuid USA ja Iisraeli agressioonile Iraanis pole mingit reaktsiooni. Miks?“ – see oli üks esimesi küsimusi.
„Reaktsioon on olemas,“ vastas Jana Toom. „See, et Euroopa ei kiirusta USA-d aitama, on samuti reaktsioon. Lihtsalt Ukraina on lähemal. See sõda on lähemal, teine – kaugemal. Kuigi ka too on meie sõda, sest me vajame naftat ja gaasi.“
Kas Euroopale oli kasulik, et Venemaa ründas Ukrainat?
Jana Toom: EL-ile ei ole sellest sõjast mingit kasu. Aga igal sõjal on põhjus ja ettekääne. Ferdinandi leidub alati (Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi mõrv 28. juunil 1914. aastal Sarajevos sai ettekäändeks Esimese maailmasõja alguseks. – Büroo).
Ukraina lippudest ja uutest „sakslastest“
Tallinnas on palju Ukraina sümboleid – näiteks, miks on Vabaduse väljakul Eesti lipp Ukraina lipu kõrval? Minu arvates peaks Eesti olema eelkõige eestlastele…
See on halb loosung. Sarnane oli 30. aastatel Saksamaal. Kuhu see viis, teame me kõik. Idee „Eesti eestlastele” on alati lahkhelisid tekitav.
Ma ei näe lipudega probleeme, need ei häiri mind. Sümboolikaga ei tohi võidelda.
Mida saate öelda suhtumise kohta venekeelsetesse inimestesse? Kui Venemaa teeks Eestile kättemaksuks midagi, kas see oleks teenitud?
Kindlasti ei oleks see teenitud. Alati, kui Venemaa üritab meid „kaitsta”, läheb olukord ainult halvemaks. Tuletagem meelde kasvõi 2007. aasta pronksiöö.
Euroopas tervikuna on suhtumine venelastesse halb ja see halveneb. Nagu märkis Venemaa opositsioonitegelane Ilja Jašin, viidates Teisele maailmasõjale, „venelased Euroopas on meie uued „sakslased””.
Jah, on inimesi, kes ei pea Venemaad agressoriks, aga neid ei tohi selle eest halvustada.
Eesti võimudest
Kas ministeeriumides, Riigikogus ja Tallinna linnavolikogus on inimesi, kes ei ole oma valdkonnas pädevad? Võtame näiteks välisministri Margus Tsahkna, kes 2025. aastal väitis: kui Hiina soovib säilitada häid suhteid Eestiga, peab ta lõpetama Venemaa toetamise…
Inimesi on igasuguseid. Aga Margus Tsahkna on muidugi katastroof. Kuid ta kandideerib valimistel ja saab hääli. Olen poliitikas olnud alates 2010. aastast ja võin kinnitada, et auditooriumi tase on märkimisväärselt langenud. Inimesed ei loe analüütilisi artikleid ja usuvad seda, mida nad tahavad uskuda. See toob kaasa selle, et langeb ka nende tase, keda me valime.
Kuidas peaks Eesti järgmine valitsus käituma, et ühiskonda mitte lõhestada?
Valitsus peab mõistma, et inimõigused on universaalsed – neid ei saa käsitleda nagu rootsi lauda: see meeldib, see aga mitte.
Ja võim… Millise valime, selline see ka saab. Aga on probleeme – paljudel puudub valimisõigus, Riigikogu valimiste osalusprotsent on madal ja alati mängitakse välja vene kaart, hirmutades „õudsate venelastega”.
10 ja 50 aasta pärast
Millised muutused toimuvad teie arvates ELis järgmise 10 aasta jooksul?
Selleks, et need toimuksid, peame loobuma otsuste tegemisel ühehäälsuse põhimõttest, sest see pidurdab meid.
Olukord maailmas läheb üha halvemaks. Mis saab 50 aasta pärast? Kuidas hindate Kolmanda maailmasõja võimalikkust?
Ma pole ennustaja, kuid minu 93-aastase ema arvates on sõda mäletav poliitikute põlvkond läinud ja uued lihtsalt ei karda. Samal ajal on tuumarelv võimas pidurdav tegur ja ma loodan siiski parimat.
Jana Toomi eelmised märtsikuised kohtumised õpilastega toimusid pealinna Pae ja Läänemere gümnaasiumides.