Nädal algas traditsiooniliselt Radio Maximumi saatega, esmaspäeva hommikul rääkisin peaaegu poole ELi riikide püüdlustest keelustada sotsiaalmeedia alla 16-aastastele lastele. Selline keeld tundub mulle nii mõttetu kui ka kahjulik.
See nädal oli pühendatud töökomisjonide tegevusele. Esmaspäeval arutas tööhõive- ja sotsiaalkomisjon (EMPL) ELi tasandil pensionisüsteemi reformi. Kahjuks ei puuduta see Eestit veel: jutt on sektoripensionidest, mis arenenumates riikides on sätestatud kollektiivlepingutes. Meil, nagu teada, ei ole ametiühingud ega kollektiivlepingud populaarsed, ning praegune valitsus kinnitab kõigile, et see on (väidetavalt) kahjulik jäänuk nõukogude liidu minevikust.
Teisipäeval jätkusid komisjonide istungid: EMPL, petitsioonikomisjon (PETI), naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon (FEMM). Peamiselt olid need koordinaatorite koosolekud, kus arutasime päevakorda. Minu petitsioon, mis käsitleb Eesti poolt ELi õigusaktide rikkumist seoses isikuandmete kogumisega, on veel menetluses, kuid see on isegi parem. Meie siseminister avaldas just arvamust, et andmete kogumist oleks hea jätkata. Teisisõnu, petitsioonile lisanduvad uued värvikad episoodid.
EMPLi koosolekul arutasid koordinaatorid lähiaja ülesandeid. Esiteks Euroopa Liidu eelarve, sotsiaalvaldkonnaga on seal endiselt väga kehv lugu. Teiseks kaks Euroopa Komisjoni eelseisvat algatust. Esimese, tööjõu liikuvust käsitleva paketi (Labour Mobility Package) puhul on kõik hästi, see hõlmab nelja või viit direktiivi, mis on pühendatud probleemi erinevatele aspektidele. Teise, kvaliteetsete töökohtade tegevuskava (Quality Jobs Roadmap) puhul oli kavas teha samamoodi, kuid Euroopa Komisjoni liikmed läksid liiga kaugele “lihtsustamisega” ja tahavad mitme direktiivi asemel teha ühe. Tervis ja ohutus töökohal, õigus olla kättesaamatu, kaugtöö, kõik lükatakse ühte patta. Sellise „kobardirektiiviga“ on kõikidel tasanditel uskumatult raske töötada, seega tahame veenda Euroopa Komisjoni seda viga mitte tegema.
Teisipäeva õhtul võttis FEMM-komitee vastu resolutsiooni, milles kutsutakse üles tagama võrdsust tervishoius. Viimasel ajal tunnistatakse üha sagedamini, et meditsiinilised uuringud ja diagnoosimine põhinevad enamasti meeste andmetel, mistõttu pannakse naistele sageli hilinenud või valed diagnoosid. Nii on naiste peamine surma põhjus ELis südame-veresoonkonna haigused, kusjuures meile, naistele, pannakse kaks korda sagedamini vale diagnoos südamepuudulikkuse kohta, sest meie sümptomid erinevad „tüüpilistest“ meeste sümptomitest. Menopaus ja endometrioos on endiselt halvasti uuritud. Seetõttu on vaja, et tervishoiusüsteem võtaks arvesse naiste eripärasid ja vajadusi.
Kolmapäeval arutasime kolleegidega võimalust pikendada ajutise elamukriisi komisjoni tööaega poole aasta võrra. Lisaks esitasime muudatusettepanekuid kahele EMPL-i arvamusele: esimene käsitleb ELi eelarvet, teine, põllumajanduskomisjoni (AGRI) jaoks, puudutab ELi põllumajanduse konkurentsivõimet. Mõlemal juhul huvitab meid sotsiaalne aspekt. Vahendajad ja kaubandusketid avaldavad maameestele üha suuremat survet, sundides neid tooteid odavamalt müüma, millest tulenevalt vähenevad kulud ja halvenevad töötingimused. Ärgitab kiusatusele süsteemi petta, reegleid rikkuda või neid isegi leevendada, kuid see on ühesuunaline tee.
Neljapäeval salvestasin saadet „Brüsseli päevik”, mis oli pühendatud Brexiti kümnendale aastapäevale. Samuti andsin intervjuu tudengitele, keda huvitas Euroopa Parlamendi liikmete vaimne tervis. Nende tööhüpotees oli, et meie stress tuleneb Euroopa Parlamendi ebaõigest struktuurist. Lõpetasime vestluse sellega, et kõik peamised riskid peituvad aktuaalses poliitikas: kui juhtub see, millest me kõik uudistes loeme, on stress vältimatu. Kõik muu on võimalik üle elada. Isegi see metsik kuumus, mis on tabanud Brüsselit ja suurt osa Euroopast.
Foto: European Union 2025 / EP Denis LOMME