Eelmisel nädalal oli peamiseks sündmuseks taas trialoog ehk kolmepoolsed läbirääkimised, mis kulgesid raskelt, kestsid mitu tundi ja lõppesid kell 12 öösel, kuid see-eest saavutasime hea kompromissi.
Esmaspäev, 11. mai algas traditsiooniliselt saatega „10 minutit Jana Toomiga” Radio Maximumis. Rääkisime Euroopa päevast, lisaks vastasin raadiokuulajate küsimustele. Ülejäänud päeva veetsin lennukis.
Teisipäev Brüsselis algas varakult töögruppide jadaga, lisaks osalesin peaesinejana konverentsil „Õiglase ülemineku arendamine”, mille korraldas Euroopa keskkonnapoliitika instituut (Institute for European Environmental Policy, IEEP). See instituut jälgib õiglast üleminekut 11 riigis, kahjuks mitte Eestis, kuid nad lubasid selle ülevaatesse lisada. IEEP on rohelised aktivistid, keda huvitab peamiselt keskkond, ülemineku sotsiaalsest osast teavad nad vähem. Sellest rääkisimegi: kuidas ülemineku käigus majandust ära ei hävitaks.
Kolmanda töörühma koosolek lõppes juba õhtul, kuid tööpäev sellega ei lõppenud, vastupidi: ees ootas veel üks trialoog. Tuletan meelde, et nii nimetatakse Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu kolmepoolseid läbirääkimisi ühe või teise direktiivi üle. Minu eelmised kolmepoolsed läbirääkimised toimusid vähem kui kuu aega tagasi, siis leppisime kokku sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise direktiivi osas. Seekord oli arutluse teemaks täiskasvanute kaitse direktiiv. Olen selle peamine raportöör.
Kõne all on inimesed, kes on tunnistatud osaliselt või täielikult teovõimetuks, ning see, kuidas ühtlustada selliste inimeste kohtlemise eeskirju ELis. On olemas ÜRO konventsioon, mis nõuab, et olukorras, kus see on võimalik, võetaks arvesse sellise täiskasvanu arvamust. Tahame liikuda just selles suunas, sest kahjuks on meil ELi riikides palju juhtumeid, kus neid täiskasvanuid paigutatakse erinevatesse asutustesse neid küsimata, kuigi põhimõtteliselt oleks seda olnud võimalik ja vaja teha.
Kolmepoolsed läbirääkimised kestsid üle kuue tunni. Me vaidlesime palju, sealhulgas – nagu alati – sõnade may ja shall üle: esimene tegusõna tähendab „võivad”, teine „peavad”, mina pooldasin „peavad”, kuid ELi Nõukogu nõudis, et riike ei ole vaja millegi tegemisele kohustada. Peamiselt õnnestus meil „peavad” säilitada. Kompromiss saavutati, loovutasime vaid haavatavate inimeste registri: mitmed ELi riigid on selle vastu, nad ei taha seda pidada, kartes andmete lekkimist, ja ei ole selleks tehniliselt valmis. Läbirääkimised olid rasked, mingil hetkel ütlesid Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindajad: ei, lõpetame kõik ära, teeme uue katse sügisel, kui ELi Nõukogu eesistujaks on Iirimaa. Aga lõpuks suutsime kokkuleppele jõuda – tänu praegusele ELi Nõukogu eesistujale Küprosele.
Seda, et teisipäev oli ebatavaline tööpäev, kompenseeris osaliselt neljapäev – Belgias on see Taevaminemispüha, Euroopa Parlament on suletud. Nii juhtus, et kolmapäeva õhtul oli mul salvestus ETV+s. Kui neljapäev oleks olnud tööpäev, poleks ma salvestusel osaleda saanud, aga nii sain kõigega hakkama. Tulemuseks on jutusaade „Epitsenter”, kus arutame Eesti presidendivalimisi, seda saab vaadata 20. mail. See ei tähenda aga, et neljapäeval puhkasin: mul oli Tallinna linnavolikogu istung, mis muide polnud ka lühike. Reedel kohtusin valijatega Türi lillelaadal. Lisaks veel mõned parteikoosolekud.
Pühapäeva veetsin taas lennukis, et esmaspäeva hommikul jõuda autoga Brüsselist Strasbourgi, kus algab Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärk, ning pidada enne istungjärgu algust mõned töökohtumised.
Foto: European Union 2025 EP Philippe BUISSIN