Esmaspäeva hommik algas Radio Maximumi saatega „10 minutit Jana Toomiga” (vene keeles). Esimese saate teemaks olid elektrihinnad.
See saade läheb eetrisse igal esmaspäeval kell 9:30, kordused on esmaspäeval kell 17:00 ja laupäeval kell 10:00 ning seda saab kuulata ka minu veebilehel – esimene saade on juba kättesaadav siin .
Eesti iseseisvuspäeval käisin ma presidendi vastuvõtul. Kuna olin füüsiliselt Eestis, aga Brüsselis toimus oluline Õiguskomisjoni (JURI) koosolek, palusin kolleegil minu nimel ette lugeda minu koostatud sõnumi. Kõne käsitles European Business Wallets ehk ühtse Euroopa digitaalse äriregistri loomise algatust.
Ühelt poolt olen JURI komisjonis selle direktiivi variraportöör. Teisalt, nagu võisite märgata, ilmus uudis, et Eesti justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta on sellise registri loomise vastu. Argumendid: oleme arenenud digiriik ja projektis osalemine võib maksta 150 miljonit eurot.
Samas väidab Euroopa Komisjon, et Euroopa digitaalne ärikott võimaldab ELi ettevõtetel säästa vähemalt 150 miljardit eurot aastas. Ma ei mõista veel, kuidas need argumendid omavahel seonduvad. On selge, et iga uuendus maksab raha, aga võib-olla säästab meie äri lõppkokkuvõttes veelgi rohkem? Kas osalemine on seda väärt või mitte?
Kolmapäeval andsin kaks intervjuud, mõlemad veebisaadetes: eesti keeles „Keskhommikus” ja vene keeles Rus.ERR saates „Otse-eeter Uudiste majast”.
Neljapäeval olin juba Brüsselis, kus toimus Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (FEMM) istung. Võtsime vastu mitu raportit, sealhulgas raporti naisettevõtlusest ja raporti meie teemadega seotud Euroopa eelarve artiklitest.
Samal päeval toimus variraportööride koosolek raporti üle, mis käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist. Olen juba rääkinud olukorrast seoses selle Eesti jaoks väga vajaliku raportiga: see on peagi 10 aastat vana ja on takerdunud ELi Nõukogu heakskiitmise etapis. Koos teiste raportööridega otsustasime, et aprilli lõpus toimub trialoog ehk kolmepoolne kohtumine – ELi Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajate ühine koosolek, mille eesmärk on kõik lõplikult kokku leppida. See tähendab, et raporti vastuvõtmisest eraldab meid – kui midagi erakordset ei juhtu – vaid kolm kuud.
Toimus ka vaimse tervise fraktsioonidevahelise töörühma koosolek (olen selle kaasjuhataja). 2026. aasta teises kvartalis esitab Euroopa Komisjoni asepresident ja sotsiaalpoliitika volinik Roxana Mînzatu Quality Jobs Roadmap – seeria tööturule pühendatud õigusakte. Nende hulgas on direktiiv õiglase ülemineku kohta ning direktiiv töötaja õiguse kohta mitte olla kättesaadav (Right to Disconnect) – see sisaldab nt õiguse mitte vastata tööalastele kõnedele ja sõnumitele väljaspool tööaega. Ma töötasin selle dokumendiga juba eelmise ametiaja alguses variraportöörina, pearaportööriks oli muide Roberta Metsola, kes on praegu Euroopa Parlamendi president.
Euroopa Komisjon esitas vastava direktiivi, mille üle pidasid läbirääkimisi tööandjad ja ametiühingud, läbirääkimised jõudsid ummikseisu, Euroopa Komisjon peatas direktiivi – ja nüüd otsustas ta õiguse mitte olla kättesaadav taastada. Kuna õigus mitte olla kättesaadav on otseselt seotud vaimse tervisega (töötaja 24/7 kättesaadavus viib läbipõlemise ja kokkuvarisemiseni), jälgib meie fraktsioon protsessi ja teeb oma muudatusettepanekuid. Nt on meie jaoks oluline diskrimineerimise keeld. Kättesaadavus väljaspool tööaega võib olla kokkuleppe alusel tasustatud, kuid tööandjal ei tohi olla õigust öelda töötajale, kes sellisest kättesaadavusest keeldub (kasvõi väikeste laste tõttu): tead, mul on vaja kättesaadavat töötajat, seega ma ei võta tööle sind, vaid kellegi teise.
Lõpuks salvestasin neljapäeval „Brüsseli päeviku Jana Toomiga”, mida saab kuulata siin.