Sel nädalal pidas Euroopa Parlament esmaspäevast neljapäevani täiskogu istungit Strasbourgis. Seaduseelnõud, arutelud, debatid, muudatusettepanekud ja hääletused järgnesid üksteisele tihedas järjekorras.
1
Esmaspäeval võttis Eluasemekriisi erikomisjon (HOUS), mille koordinaatorite hulka ma kuulun, vastu raporti, milles pakutakse välja lahendused eluaseme kättesaadavuse probleemile. Räägin sellest üksikasjalikumalt, kui (loodetavasti) Euroopa Parlament raporti vastu võtab (see peaks toimuma märtsis), aga praegu märgin, et me mõistame muidugi: eri riikides on kriisi põhjused erinevad ja lahenduse leidmine on konkreetse valitsuse ülesanne ja vastutus. Kuid Brüssel võib ja peab avaldama survet valitsustele, ning meie võime ja peame avaldama survet Brüsselile.
2
Teisipäeval kohtusin Efthymios Kostopoulos’ega, Kreeka suursaadikuga ELis, et arutada raportit sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Olen juba maininud, et see oluline raport on takerdunud ELi Nõukogus: kui Nõukogu eesistujaks oli Poola, ei olnud tal sisepoliitilistel kaalutlustel seda raportit edasi viia kasulik. Kreeka on aga sellest huvitatud ja lubas aidata, kuni Nõukogu eesistujaks on sel poolaastal Küpros. Raport tuleb ELi Nõukogus kiiresti heaks kiita, sest Ursula von der Leyen lubas meile „kevadist koristust”, st kõik algatused, mille suhtes nõukogu kokkuleppele ei jõudnud, visatakse päevakorrast välja. Minu arvates on see täiesti vale, kuid „lihtsustamine” on praegu Euroopa Komisjoni kinnisidee.
3
Kolmapäeval võtsin kaks korda sõna, rääkisin vaesuse vastu võitlemise strateegiast ja raportist, mis võimaldaks vabaneda kuritarvitustest alltöövõtusüsteemis, piirates vertikaalseid alltöövõtu ahelaid kahe tasemega.
Euroopa Parlament kiitis vaesuse vastu võitlemise strateegia heaks, konkreetsemalt nõudes Euroopa Komisjonilt 200 mln euro eraldamist Lastegarantiile. Tegemist on sisuliselt Euroopa fondiga, mis võimaldab anda kõikidele vaestest peredest pärit lastele juurdepääsu tervishoiule, eelkooli- ja kooliharidusele, inimväärsetele elutingimustele ja kvaliteetsele toidule.
Allhankelepingute raportit (olin selle raporti variraportöör Renew Europe’is) ootas kurvem saatus. Euroopa Parlament võttis selle vastu, kuid mitte algsel kujul: raportist eemaldati kõik nõuded Euroopa Komisjonile midagi seadusandlikul tasandil muuta. Seda tegi konservatiivne fraktsioon EPP koos äärmusparempoolsete fraktsioonidega. Jäi alles ainult soovituslik osa, mida Euroopa Komisjon võib ka mitte kuulda võtta.
Samal päeval osalesin ma Tallinna linnavolikogu liikmena Tallinna linnavara komisjoni koosolekul, kus arutasime Linnahalli saatust.
4
Plenaaristungil toimunud hääletustest tõstaksin esile uued eeskirjad ebaseaduslike sisserändajate väljasaatmise kohta, mida enamus toetas. Sisuliselt on EL määranud kindlaks nimekirja ohututest riikidest, kuhu pagulasi võib saata. Need on ELi kandidaatriigid: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi, Ukraina, aga ka Bangladesh, Colombia, Egiptus, Kosovo, India, Maroko ja Tuneesia.
Minu arvates on probleem selles, et neljapäeval võttis sama Euroopa Parlament sama häälteenamusega vastu resolutsiooni inimõiguste rikkumise kohta Türgis. Teisisõnu, oleme silmakirjalikud: ühelt poolt ütleme, et Türgi on „ohutu riik”, kuhu inimesi saata, teiselt poolt oleme nördinud, et seal rikutakse inimõigusi. Selles pole mingit loogikat ning inimõigused on minu jaoks prioroteet. Seetõttu hääletasin vastu.
Neljapäeval hääletas Euroopa Parlament seisukohtade poolt, millega sõidan New Yorki esindama Euroopa Parlamenti ÜRO Naiste olukorra komisjoni 70. istungjärgul. Siin paistsid silma ka konservatiivid ja parempoolsed lükates tagasi nt muudatusettepaneku, milles kutsuti ELi üles lisama naiste õigus abordile ELi Põhiõiguste hartasse.
6
Kolmapäeval oli Euroopa hädaabinumber 112 päev - ühtse telefoninumbri auks, millele saab ELis helistada kiirabi, päästjate ja politseile. Vahepeal saatsin Euroopa Komisjonile päringu varem kirjeldatud probleemi kohta: kuidas teha nii, et ühe ELi riigi kodanik saaks ühendust võtta teise riigi päästeteenistusega, kui ta näeb internetist, et selle riigi elanik vajab kiiret abi. Selle probleemiga pöördus minu büroo poole konkreetne isik, sellistel juhtudel saadame alati päringud ja avaldame vastused.