Mida teeb Euroopa olukorras, kus USA käitub ebasõbralikult?
Euroopa ja Ameerika. Euroopa ametnikud teatasid Brüsseli ajalehele Politico, et hoiatasid Washingtoni, et kui USA jätkab meile üüratute hindadega gaasi müümist ja ka Ameerika "rohelise" tööstuse subsideerimist, võib löök EL-i majandusele olla selline, et avalik arvamus siin hakkab kiiresti nihkuma Venemaaga sõdiva Ukraina väiksema toetuse poole. Ja Atlandi-ülene ühtsus kukub kokku – nagu Trumpi ajal või veelgi hullem. Isegi Saksamaa on tänu sellele lähenenud Prantsusmaale, mille president on juba pikka aega kutsunud EL-i meie tootmist subsideerima, kui tahame konkureerida Bideni programmiga "Made in the USA". Teised Euroopa riigid – näiteks Holland – aga usuvad, et nii USA kui ka EL võivad langeda toetuste sõja ohvriks.
Ei jõudnud kokkuleppele. EL-i riigid ei suutnud kokku leppida ei Venemaa nafta ega gaasi hinnalaes. Esimesel juhul pidas väljapakutud limiiti, 65-70 dollarit barreli kohta, osa riike liiga madalaks, teised, sealhulgas Eesti, liiga kõrgeks. Mis puudutab gaasi, siis Euroopa Komisjon, kes ilmselt ei soovinud selle hinda piirata, esitas nii kummalise ettepaneku, et Poola ja Hispaania nimetasid seda avalikult naljaks.
Sõna ja tegu. Veebruaris, kui Venemaa ründas Ukrainat, tegi kantsler Scholz ajaloolise avalduse, lubades luua Saksamaa sõjalise võimsuse suurendamiseks 100 miljardi euro suuruse erifondi. Nagu nüüd selgub, Saksamaa järgmise aasta eelarves kulutatakse sellest fondist vaid 8,4 miljardit eurot ning kaitsekulutused vähenevad tänavuse aastaga võrreldes 300 miljoni euro võrra. Nagu selgitab Saksamaa kaitseministeerium, realiseerida selliseid muudatusi pole lihtne, mistõttu plaani elluviimine viibib.
Foto: Bureau of Land Management California / Flickr (CC 1.0)