EL arutab relvaostu ja tulevasi eelarveid.
G20. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu juhid võtavad G20 tippkohtumisel sõna - eraldi, sest Ursula von der Leyen ja Charles Michel on tülis ning sellest teavad nüüd kõik. Von der Leyen kutsub koos USA ja Indoneesia presidendiga Globaalse infrastruktuuri ja investeeringute partnerluse lipu all olevaid riike üles investeerima järgmise viie aasta jooksul ülemaailmsesse infrastruktuuri 600 miljardit dollarit; oma olemuselt konkureerib see algatus Hiina programmiga „One Belt, One Road“. Michel nõudis Venemaa ähvardustest hoolimata vilja katkematut eksporti Musta mere kaudu ning rõõmustas, et USA ja Hiina presidendid Balil dialoogi astusid.
EL relvastub. Euroopa Komisjoni ühisturuvolinik Thierry Breton ja EL-i tippdiplomaat Josep Borrell soovivad korraldada ühiseid üle-euroopalisi relvaoste, mille eeskujuks on pandeemia ajal vaktsiinide ühisostmine. Paljud EL-i riigid tarnivad Ukrainale relvi ja soovivad varusid täiendada, aga kui seda solidaarselt ei tehta, siis riigid hakkavad omavahel konkureerima ja hinnad tõusevad (nagu muu hulgas ka gaasi puhul). Muuhulgas ühendab selline skeem killustunud relvaturgu, näiteks, kirjutab Brüsseli ajaleht Politico, EL-is on 44 tüüpi lahinguhelikoptereid ja 12 mudelit tanke. Samal ajal on vaja täiendada Euroopa Rahufondi, millest eraldatakse vahendeid relvade ostmiseks. See sisaldas 5,7 miljardit eurot, kuid Ukrainale antava abi tõttu vähenes 80%.
Eelarve. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Ülemkogu leppisid kokku Euroopa 2023. aasta eelarves. Planeeritud kulutused ulatuvad 186,6 miljardi euroni. Seda on veidi rohkem, kui komisjon välja pakkus, ja veidi vähem, kui soovis parlament. Eelarve kasv puudutas peamiselt Ukraina ja naaberriikide nagu Moldova abi kuluartikleid. Nüüd tuleb eelarve üle parlamendis ja nõukogus hääletada.
Foto: U.S. Army Europe / Flickr (CC 2.0)